Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.
Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.
Katre Tubro on Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik ja varem töötanud nõunikuna ka Õiguskantsleri Kantselei õiguskorra kaitse osakonnas.
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1920: § 39. Iga kolme aasta järel võetakse ette uued Riigikogu valimised. Riigikogu liigete volituste algus arvatakse Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast.
PSMS (Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus) 1933: § 39. Iga nelja aasta järel võetakse ette uued Riigikogu valimised.
Riigivanemal on õigus määrata enne nelja aasta möödumist uued Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul valimised peavad toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates määruse väljakuulutamise päevast.
Riigikogu liigete volitused algavad Riigikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast.
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1937: § 68. Iga viie aasta järel teostatakse Riigivolikogu uue koosseisu valimised.
Vabariigi Presidendil on õigus määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi enne viie aasta möödumist, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused. Sel juhul Riigivolikogu uue koosseisu valimised peavad toimuma hiljemalt neljakümne viie päeva kestel arvates päevast, mil Vabariigi President tegi otsuse Riigivolikogu uue koosseisu valimiste määramiseks.
Riigivolikogu liikmete volitused algavad Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast ning samast päevast lõpevad Riigivolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.
§ 69. Riigivolikogu liige oma volituste täitmisele asudes annab pühaliku tõotuse, milles väljendatakse, et ta jääb ustavaks Eesti Vabariigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Pühaliku tõotuse andmise kord ja tõotuse tekst määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. Kui Riigivolikogu liige keeldub pühaliku tõotuse andmisest või annab selle tingimisi, siis lõpevad tema volitused.
RKÜKo (Riigikohtu üldkogu otsus) 06.02.2002, 3-5-0-1-02 – Riigikogu liikmete volituste lõpetamine (1)
RKÜKo (Riigikohtu üldkogu otsus) 13.04.2007, 3-4-1-10-07 – Riigikogu liikmete volituste lõpetamine (2)
Madis Ernits. Põhiseaduse Riigikogu peatüki probleemid. – Juridica 1999/10, lk 472–479.
I. Sätte kujunemine
Põhiseaduse teksti aluseks võetud Jüri Adamsi töögrupi PSi eelnõu nägi sarnaselt PSi kehtiva tekstiga ette uue Riigikogu volituste algamise ja eelmise Riigikogu volituste lõppemise valimistulemuste väljakuulutamise päevast.1 Ametivande andmise nõue puudus.
PSi eelnõu 15.11.1991 versiooni kohaselt oli Riigikogu liikmete volituste algamine ja eelmise koosseisu volituste lõppemine seotud Riigikogu uue koosseisu esimese istungiga.2 Sisuliselt samas sõnastuses oli säte esitatud 13.12.1991 versioonis, kuid lisandunud oli kohustus anda Riigikogu ees ametivanne.3 Viimasel hetkel muudeti pikemate selgitusteta sätte tekst selle praegusele kujule (vt komm. (kommentaar) 19, 22 ja 32).
II. Riigikogu liikme volituste mõiste
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui seadusandliku organi kontinuiteedi ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteedi põhimõtted: Riigikogu kui organ on olemas katkematult, tema isikuline koosseis valimiste tagajärjel aga muutub.4 See tähendab, et organ ei samastu teda moodustavate isikutega: organi eksistents ei sõltu tema isikkoosseisus toimuvatest muudatustest.5 Riigikogu kui organi katkematus nähtub regulatsioonist, mille kohaselt eelmise Riigikogu volitused kestavad kuni uue Riigikogu volituste alguseni, st valimistulemuste väljakuulutamise päevani.6 Parlamendi koosseisu diskontinuiteet tähendab aga, et valimisperioodi lõpus kaotavad senised saadikud oma mandaadi, sellal kui uue valimisperioodi alguses uued saadikud selle omandavad.7 Rahvasaadiku volituste tähtaja piiramine on demokraatia põhimõtte olemuslik tunnus, millega kindlustatakse tema vastutus rahva ees. Seetõttu legitimeeritakse demokraatlikes õigusriikides rahvaesindajad valimiste kaudu teatud kindlate ajavahemike tagant uuesti.8 Valimiste kaudu perioodiliselt uuenev parlamendi koosseis võimaldab peegeldada valimisperioodi kestel avalikus arvamuses toimunud muudatusi ning annab valijatele võimaluse parlamendiliikmete üle poliitilise kontrolli tegemiseks.9
Mandaat on parlamendiliikmele valimistel antud volitus tegutseda rahvaesindajana.10 Riigikogu liikme volituste tähenduse avab paremini mõiste kujunemise ajalooline taust. Nii kirjeldas prof Jüri Uluots 1928. a Riigikogu kui „oma laadi poolest /---/ alalist kollegiaalset riiklikku asutist (organit), mis koosneb rahva volinikkudest põhiseadusega määratud riiklikkude ülesannete (funktsioonide) täitmiseks“.11 Ajalooliselt oli volinik (sarnaselt eraõiguses tuntud volituse alusel tegutseva esindajaga) isik, kes tegutses rahvaesinduses talle valijate poolt antud volikirja – mandaadi – alusel ja ulatuses.12 Selline imperatiivne mandaat on tänapäevastes demokraatlikes riikides asendunud vaba mandaadiga. Vaba mandaadi põhimõttest tuleneb, et Riigikogu liige teostab riigivõimu kogu rahva esindajana, tehes poliitilisi valikuid oma südametunnistuse järgi vabalt, ilma et ta oleks tagasikutsutav.13 Tegutsemine vaba mandaadi alusel kindlustab esinduskogu võimekuse otsuste langetamisel ja kompromisside tegemisel.14
Õiguse ja võime täita Riigikogu liikme ülesandeid rahvaesindajana omandab Riigikogu liige vastavalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lõikele 2 alles ametivande andmisega. Õiguskirjanduses on ametivande andmist, milleks kandidaat omandab õiguse Riigikogu valimistel edukaks osutumisega, määratletud kui edasilükkavat tingimust, millest oleneb Riigikogu liikme tegelik volituste algus.15 Koosmõjus ametivande andmise kohustusega, mis lahutab ajaliselt ja sisuliselt Riigikogu liikme volituste alguse ja tema õiguse asuda Riigikogu liikme ülesandeid täitma, eristab see paragrahv nn parlamentaarset õigus- ja teovõimet. Volitused väljendavad sealjuures parlamentaarset õigusvõimet ja ametivande andmine parlamentaarse teovõime tekkimist.16 Seega võib Riigikogu liikme volituste saamise jagada erinevateks faasideks: esmalt tuvastatakse valimistulemuse alusel kandidaadi õigus Riigikogu liikme volituste saamiseks (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 60 lg 1), seejärel, valimistulemuste väljakuulutamisega, omandab ta mandaadi (teisisõnu algavad tema Riigikogu liikme volitused osaliselt, PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 1 esimene lause) ning alles ametivande andmisega omandab ta võime asuda mandaati teostama (teisisõnu omandab Riigikogu liikme volitused nende kogumahus, PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 2).
III. Volituste üleminek Riigikogu uuele koosseisule
A. Valimistulemuste väljakuulutamine
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) seob Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise ja uue koosseisu volituste alguse valimistulemuste väljakuulutamise päevaga. Sarnane regulatsioon kehtib ühtviisi nii Riigikogu korraliste kui ka erakorraliste valimiste puhul. Ka varasemad põhiseadused sidusid Riigikogu (1937. a PSi puhul Riigivolikogu) liikmete volituste alguse valimistulemuste väljakuulutamisega. Valimistulemuste väljakuulutamise päeva ehk siis Riigikogu ühelt koosseisult volituste uuele koosseisule ülemineku päeva kindlaksmääramise jätab PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 60 lg 5 ühes muude Riigikogu valimise korda puudutavate sätetega RKVSi lahendada.
Valimistulemuste väljakuulutamise päeva kindlaksmääramisel on kehtivas õiguses prioriteet antud õiguskindlusele ja koguneva Riigikogu legitiimsuse tagamisele, st Riigikogu uue koosseisu volitused ei alga enne võimalike valimiskaebuste lõplikku lahendamist. Alles seejärel registreeritakse valitud Riigikogu liikmed ja avaldatakse asjakohane otsus Riigi Teatajas; otsuse avaldamisele järgnevast päevast loetakse valimistulemused väljakuulutatuks.17 Põhiseaduse mõttega läheb aga vastuollu võimalus lükata valitud Riigikogu liikmete registreerimise otsuse avaldamise tähtaja kaudu Riigikogu uue koosseisu volituste algust rohkem kui nädala võrra edasi. RTSi kohaselt esitatakse akt avaldamiseks hiljemalt allakirjutamisele järgneval tööpäeval ja avaldatakse seejärel seitsme tööpäeva jooksul.18 Ükski VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) otsus, sh Riigikogu liikmete registreerimise otsus, Riigi Teatajas RTSi kohaselt kiirendatud korras avaldamisele ei kuulu.19 Tegelikkuses ei ole (vaadates VII–XIV Riigikogu koosseisu) Riigikogu liikmete registreerimise otsust avaldatud siiski hiljem kui ülejärgmisel päeval pärast selle allakirjutamist. XIII Riigikogu puhul on otsus avaldatud samal päeval, kui see alla kirjutati (23.03.2015).
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ei välista, et valimistulemuste välja kuulutamise päeva kindlaksmääramisel lähtutakse eesmärgist, et Riigikogu uue koosseisu töö algaks võimalikult varakult pärast valimiste toimumist. See võimaldab siduda valimistulemuste väljakuulutamise valimiskaebuste lõpliku lahendamise asemel valimistulemuste kindlakstegemisega.
Ehkki PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) seda otsesõnu ette ei näe, on valimistulemuste väljakuulutamist ajalooliselt alati seotud nende avaldamisega Riigi Teatajas.20 Kehtiva õiguse (RKVS (Riigikogu valimise seadus) § 74 lg 3) kohaselt loetakse valimistulemused väljakuulutatuks nende Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kuid mõeldav oleks ka tulemuste väljakuulutatuks lugemine nende Riigi Teatajas avaldamise päevast.
Kehtivas õiguses on Riigikogu liikme volituste tekkimine ette nähtud valimistulemuste põhjal automaatselt (RKVS (Riigikogu valimise seadus) § 74 lg 1), st puudub protseduur, mis võimaldaks valituks osutunul enne volituste algamist mandaadist loobuda. Ka ei kontrollita valimiste järgselt (st pärast valimistulemuste kindlakstegemist, kuid enne Riigikogu uue koosseisu volituste algamist) valituks osutunud isiku vastavust PSis ja RKVSis Riigikogu liikmele esitatavatele nõuetele. Isiku vastavus Riigikogu liikmele esitatavatele nõutele tehakse kindlaks kandidaatide registreerimisel (RKVS (Riigikogu valimise seadus) § 28 lg 1 p 2), mittevastavuse tekkimisel või tuvastamisel pärast kandidaatide registreerimisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist on võimalik vaid valituks osutunud isiku volituste lõpetamine asjakohasel alusel.
Põhiseaduse mõttega ei oleks vastuolus, kui enne valimistulemuste väljakuulutamist selgitatakse välja valituks osutunud isiku tahe Riigikogu liikmeks asuda21 (nõusolek võtta vastu Riigikogu liikme volitused ei samastuks kandideerimiseks antud nõusolekuga), samuti tema vastavus Riigikogu liikmele esitatavatele nõuetele. Ehkki valimiste otsesuse põhimõte nõuab, et parlamendi koosseisu üle otsustab vahetult rahvas, on erandiks olukord, mil valitud saadik ise soovib mandaadist loobuda.22 Kehtiva regulatsiooni kasuks räägib siiski mitu asjaolu: esiteks on see korduvate toimingute vältimise tõttu lihtsam ja otstarbekam, teiseks kajastab täpsemalt valijate tahet, vähendades sealjuures erakondade võimalusi mõjutada valitud kandidaate oma mandaadist loobuma.
B. Riigikogu liikme volitused enne ametivande andmist
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lõikest 2 tulenevalt omandab Riigikogu liige täieliku nn parlamentaarse teovõime alles ametivande andmisega, samas kui tema Riigikogu liikme volitused algavad lg 1 kohaselt valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Õiguskirjanduses on volituste sellist etapiviisilist tekkimist kritiseeritud kui ebaselget ja ebamõistlikku lahendust: „Praegusel juhul ei ole selge, mis staatuses on Riigikogu liige ajavahemikul, mis algab valimistulemuste väljakuulutamise päevaga ja lõpeb ametivande andmisega Riigikogu ees. /---/ Põhiseaduse kohaselt on seega olemas kuni kümnepäevane ajavahemik, mille vältel on Riigikogu liikmel volitused, kuid ta ei tohi oma ülesandeid täita. Kompetentsi andmise ja funktsiooni panemise säärane ajaline lahutamine ei ole mõistlik, õigusriigis peaksid need kaks asja käsikäes käima.“23 Analoogne kriitika sisaldus põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandes, kus ühtlasi soovitati kaaluda PSist tulevikus selline kaheastmelisus ja võimalik segaduste allikas kõrvaldada.24 Lahendusena pakuti välja PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 1 muutmine nii, et Riigikogu eelmise koosseisu volitused kestaksid kuni uue koosseisu avaistungini.25 Lisaks küsimusele Riigikogu liikmete volituste sisust valimistulemuste väljakuulutamisest kuni ametivande andmiseni lahendaks see ka sel perioodil toimiva parlamendi puudumise probleemi.
Volituste alguse sidumine uue koosseisu avaistungiga lahendaks küll küsimuse volituste sisust, kuid sellisel juhul tõusetuks küsimus, milline oleks parlamendiliikme staatus ja sellega seotud õigused tema valituks osutumise ja volituste algamise vahel. Euroopa Kohus on Euroopa Parlamendi liikmete puhul, kelle volitused algavad uue koosseisu avaistungiga26, eristanud parlamendiliikme staatust ja mandaati, millest esimene algab valituks osutumisest ja teine avaistungist.27 Sellise eristaatuse tunnistamine võiks PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 1 muutmisel ka meil oluliseks osutuda, kuna vastasel juhul oleks riigil võimalik immuniteedi kaudu (nt lükates immuniteedi tekkimise valituks osutumiselt uue koosseisu kogunemise hetkele või siduda selle tekkimine täiendavate tingimuste, nt ametivandega) valitud liikmeid takistama asudes valimistulemusi moonutada või parlamendi tööd takistada.28
Riigikogu liikme volituste algamisel omandatavate õigustena (enne ametivande andmist) on võimalik välja tuua mõned näited. Nii omandab Riigikogu liige immuniteedi (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 76) ühes volitustega, st valituks osutumisest alates.29 Samuti võib ta kasutada õigust astuda Riigikogu liikme kohalt tagasi (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 64 lg 2 p 3). Lisaks on tal õigus pääseda Riigikogu avaistungile ja anda ametivanne ning võimalik, et ka sellega seotud kulude hüvitamisele, nt sõidu- või majutuskulude kompenseerimisele. Kuna ükski nendest õigustest ei ole seotud rahva esindamisega, oleks ka meil terminoloogiliselt arusaadavam, kui defineerida valimistulemuste väljakuulutamisest tekkivat õiguste kogumit Riigikogu liikme staatusena ja ametivande andmisest tekkivat õigust täita Riigikogu kui rahvaesinduse liikme ülesandeid Riigikogu liikme volitustena.
Õigust Riigikogu liikme kohalt tagasi astuda võis PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 2 varasema tõlgenduse kohaselt kasutada alles pärast ametivande andmist, valituks osutunud isiku soovimatuse korral Riigikogus tööle asuda ja ametivanne anda, tuli tema volitused lõpetada kohtu kaudu. Sel alusel on Riigikohus lõpetanud Riigikogu liikmete volitusi kahel korral, märkides, et sõltumata kandideerimiseks antud nõusolekust kedagi Riigikogus tööle asuma sundida ei saa ja isiku soovi korral tuleb tema volitused lõpetada.30 Senist tõlgendust muudeti 14.07.2007 jõustunud RKLSiga (§ 9 lg 3). See lahendus ei ole PSiga vastuolus, sest õigus lõpetada Riigikogu liikme volitused omal soovil seondub Riigikogu liikme staatuse, aga mitte Riigikogu liikme ülesannete täitmisega.
Vähendamaks ohtu, et Riigikogu liiget survestatakse tagasi astuma31, ei saa pidada lubatavaks tingimuslike tagasiastumisavalduste esitamist enne Riigikogu liikme volituste algust, st kehtiva õiguse kohaselt enne valimistulemuste selgumist või perioodil, mil isik on kantud Riigikogu asendusliikmete nimekirja. Samamoodi ei ole aktsepteeritavad kuupäevata avaldused, mille isik annab erakonnale üle enne kandidaatide nimekirja lisamist. Euroopa Parlamendi puhul on mandaadist loobumise kokkulepete ja erakonna äranägemisel kasutatavate mandaadist loobumise blankoavalduste kehtetust põhjendatud asjaoluga, et see on vastuolus parlamendiliikme vabaduse ja sõltumatusega.32
C. Tegutsemisvõimetu parlamendi aeg
Kommenteeritava paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 66 esimese lause koosmõjus tekib Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemise ja uue koosseisu tööleasumise vahele ajaline vahe. Uue koosseisu tegelik töö ei alga mitte valimistulemuste väljakuulutamisest, vaid avaistungist, kus tehakse Riigikogu töö alustamiseks vajalikud toimingud: Riigikogu liikmed annavad ametivande ja valivad Riigikogu esimehe ja aseesimehed (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 2 ja § 69, RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 3 lg 1 ja § 4, RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 16 lg 1). Aeg, mille jooksul riik on ilma sisuliselt toimiva parlamendita, võib PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 66 kohaselt ulatuda kümne kalendripäevani.
Vaadeldes taasiseseisvumisjärgseid Riigikogu koosseise (VII–XIV)33, on uue Riigikogu esimene istung kõige hilisemal lubataval ajal toimunud ühel korral. VIII Riigikogu volitused algasid 11.03.1995 ja selle koosseisu esimene istung toimus 21.03.1995, st kümnendal päeval valimistulemuste väljakuulutamisest ehk 11. päeval VII Riigikogu koosseisu volituste lõppemisest arvates.34 Peaaegu maksimaalne aeg kulus ka X Riigikogu puhul, mille volitused algasid 22.03.2003 ja avaistung toimus 31.03.2003.35 Ülejäänud Riigikogu koosseisude puhul on vastav ajavahemik olnud lühem. Kõige kiiremini on siiani esimesele istungile kogunenud IX Riigikogu, mille volitused algasid 14.03.1999 ja avaistung toimus 18.03.1999.36
Tõenäoliselt ei olnud toimiva parlamendita perioodi tekitamine ja laiemalt ka parlamentaarse õigus- ja teovõime põhimõtteline eristamine ametivande regulatsiooni lisamise kaudu Põhiseaduse Assamblee poolt taotluslik, sest olemasolevad materjalid sellist arutluskäiku ei sisalda. Teksti varasemates redaktsioonides olnud versioon, mille kohaselt algasid Riigikogu liikmete volitused uue koosseisu esimese istungi kokkutulemisega37, muudeti redaktsioonitoimkonna ettepanekul selliselt, et Riigikogu uue koosseisu volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.38 Muudatust ajendas soov vältida ohtu, et Riigikogu eelmine koosseis asuks ebameeldivate valimistulemuste korral kiiresti seadusi endale soodsas suunas muutma.39
Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandes on välja pakutud PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lõike 1 muutmine nii, et Riigikogu eelmise koosseisu volitused kestaksid kuni uue koosseisu tööleasumiseni.40 Sealjuures hinnatakse Põhiseaduse Assamblees väljendatud ohtu eelmise koosseisu võimaliku ebariigimeheliku tegevuse osas madalaks: „Mis puutub sellesse Põhiseaduse Assamblees väljendatud kartusesse, siis arenenud demokraatias peaks olema oht, et vana seadusandlik organ järsku riigikukutamissoovi üles näitab, minimaalne. Lisaks on väga tõenäoline, et Riigikogu koosseisus valimistega suhteliselt väikesed personaalsed muutused toimuvad. Tähtsamaks tuleks siiski pidada tekkinud riikliku kollapsi ohu likvideerimist.“41 Nimelt ei välistaks pakutud muudatus mitte ainult olukorra, kus riigis puudub teatud perioodil töövõimeline parlament, vaid lahendaks ka Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise nõudega tekkida võiva probleemi. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 66 kohaselt kutsub Riigikogu esimeseks istungiks kokku Vabariigi President, kuid olukorras, kus valimistulemuste väljakuulutamise ajal asendab Vabariigi Presidenti vastavalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lõikele 1 Riigikogu esimees, kelle volitused valimistulemuste väljakuulutamisega lõppevad, puudub isik, kel oleks õigus Riigikogu kokku kutsuda.42 Lisaks peeti oluliseks, et selline regulatsioon tagaks ühtsuse Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu volituste lõppemise osas, kuna PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 92 lg 1 p 1 kohaselt astub Vabariigi Valitsus tagasi uue Riigikogu koosseisu kokkuastumisel.43
III. Riigikogu liikme ametivanne
A. Ametivande tähendus
Kommenteeritava paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb Riigikogu liikmel enne oma kohustuste täitmisele asumist kinnitada ametivandega ustavust Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ametivande sõnastuse annab RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 15 lg 1: „Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu … koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Nimi. Allkiri. Kuupäev.)“.
Ametivande tähendust Põhiseaduse Assamblee lähemalt ei avanud. Töö aluseks võetud Jüri Adamsi eelnõu ametivannet ei sisaldanud, see lisati hiljem Põhiseaduse Assamblee III, Riigikogu toimkonna poolt44 ja hiljem seda Põhiseaduse Assamblees ei vaidlustatud.45 Võimalik, et eeskujuks võeti 1937. a PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 69, milles kohustati Riigivolikogu liiget enne volituste täitma asumist pühalikku tõotust andma. 1920. ja 1933. a PSid Riigikogu liikme ametivannet ette ei näinud. 1991, mil Eesti Vabariik oli alles värskelt taasiseseisvunud, võidi riigile ja tema põhiseaduslikule korrale ustavuse kinnitamist oluliseks pidada ka tollastest oludest tingituna.46 Ametivande andsid enne tööleasumist ka Põhiseaduse Assamblee enda liikmed.47 Erinevalt 1937. a PSist, mis nägi tõotuse andmisest keeldumise või mittetäieliku andmise eest tagajärjena ette Riigivolikogu liikme volituste lõppemise (§ 69), kehtiv PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) vande andmata jätmise või mittetäieliku andmise tagajärgi ei sätesta.
Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon suhtus Riigikogu liikme ametivande nõudesse kriitiliselt. Komisjon märkis, et enamiku demokraatlike riikide PSides see tänapäeval puudub, ja tõstatas küsimuse, kuidas on võimalik seda ühendada vaba mandaadi põhimõttega. Kuna vande funktsioon on kõrgendatud vastutus, kuid Riigikogu liikmele laieneb indemniteet, st teda ei ole võimalik hääletamise ega Riigikogus tehtud poliitiliste avalduste eest vastutusele võtta (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62), soovitas komisjon seda käsitleda PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 54 lg-s 1 sätestatud kodanikukohustuse deklaratsioonina.48
Parlamendiliikme kohustus anda enne ametisse asumist vanne ei ole ka teistes Euroopa riikides siiski tundmatu. Näiteks on selline nõue sätestatud Läti, Leedu, Taani ja Kreeka põhiseaduses ning mitme riigi parlamendi kodukorras, nt Belgias ja Hispaanias (loetelu ei ole ammendav).49 Vande andmisest keeldumine või selle mittetäielik andmine võib kaasa tuua nii mandaadi kaotamise (nt Leedus50) kui ka teatud õigustest ja privileegidest ilmajäämise (nt puudub Taani parlamendiliikmel sellisel juhul õigus osaleda debattides, hääletada ja kuuluda parlamendikomisjonidesse51).
EIK (Euroopa Inimõiguste Kohus) on parlamendiliikme vande andmise kohustust hinnanud sõna- ja usuvabaduse kontekstis. Põhja-Iirimaalt Suurbritannia parlamenti valitud kaebaja keeldus oma poliitilistele ja usulistele vaadetele viidates kuningannale truudusevande andmisest, selleta aga ei olnud tal võimalik parlamendis hääletada ega debattides osaleda, samuti jäi ta ilma palgast jm teenustest ja hüvitistest. EIK (Euroopa Inimõiguste Kohus) leidis, et vanne ei kohustanud kinnitama konkreetse religiooni tunnistamist ega hülgama vabariiklikke vaateid, nõue kinnitada lojaalsust riigi konstitutsioonilistele põhimõtetele toetab riigi esindusdemokraatia toimimist ja selliste tingimuste kehtestamine on lubatav.52
Ehkki Riigikogu liikme ametivande rikkumise eest ei ole ette nähtud õiguslikke tagajärgi53, ei ole selle andmine ka vaid deklaratiivse tähendusega sümboolne akt. Arvestades, et Riigikogu liikme täielike volituste saamine on PSiga seatud sõltuvusse vande andmise faktist, tähendab see nii riigi põhiseaduslikule korrale lojaalsuse näitamist kui ka kinnituse andmist, et isik soovib mandaadi vastu võtta ja Riigikogu liikme ülesandeid täitma asuda.
Ametivande andmine reservatsioonidega ei ole lubatud ja seda tuleb käsitada vande andmisest keeldumisena.54 Samamoodi tuleb ametivandest keeldumiseks lugeda PSis ette nähtud ametivande teksti sisuline moonutamine.55
B. Ametivande andmise kord
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ametivande andmise aega ega korda ei täpsusta. Teisalt on nii õiguskirjanduses kui ka praktikas PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 lg 2 ja § 66 nende koosmõjus tõlgendatud alati selliselt, et ametivande andmise aeg on PSi kohaselt Riigikogu uue koosseisu avaistung. Nt selgitati põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandes § 61 lg 1 muutmise vajadust järgmiselt: „Põhiseaduse §-s 66 l. 1 on sätestatud kuni kümnepäevane periood, mil uue Riigikogu koosseisu liikmete volitused on formaalselt küll alanud (§ 61 lg 1 l. 1), kuid nad ei saa enne vande andmist (§ 61 lg 2) oma volitustele vastavalt tegutseda.“56
Riigikogu uue koosseisu avaistung on pidulik sündmus. Ametivande andmine avaistungil täidab ka laiemaid eesmärke lisaks konkreetse isiku lojaalsuse näitamisele ja mandaadi vastuvõtmise tahte kinnitamisele. Tseremoniaalne ametivande andmine märgib tavakodaniku transformeerumist rahvaesindajaks ning kinnitab sellega avalikkuse jaoks üle ja legitimeerib oma olemuselt abstraktse loomuga valimisaktide tegelikkust.57 Valitud parlamendiliikmete füüsiline kogunemine sümboliseerib kõige käegakatsutavamal moel valimistel väljendatud rahva tahte kehastust.58 Lisaks on omanäolised rituaalid parlamendi sümbolid, mis rõhutavad selle eripära ja väärikust ja sellena on neil väärtus iseeneses.59
Teoreetiliselt ei välista PS (Eesti Vabariigi põhiseadus), et ametivanne antakse (nt kirjalikult) perioodil, mis jääb Riigikogu liikme volituste algamise ja Riigikogu avaistungi vahele. Erilist praktilist väärtust sellel siiski poleks, kuna uue koosseisu tegelik töö ei alga enne uue Riigikogu kogunemist, kui valitakse Riigikogu juhtorganid (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 69), moodustatakse komisjonid jne. Üksikjuhtudel võiks sellest kasu olla nende Riigikogu liikmete puhul, kel ei ole võimalik avaistungil osaleda, kuid kes saaksid sellisel juhul nt Riigikogu esimehe või aseesimehe kandidaadina olla üles seatud. Vajadus sellise olukorra lahendamise järele on siiski marginaalne.
2020. aastal täiendati RKKTSi60 võimalusega pidada kaugosalusega Riigikogu istungeid61, mis tähendab Riigikogu istungi läbiviimist elektrooniliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata või nii, et istungil on võimalik osaleda kas Toompea lossi istungisaalist või elektrooniliselt muust asukohast.62 Kuna seadus ei võimalda hetkel Riigikogu esimest istungit kaugosalusega istungina läbi viia63, saab Riigikogu esimesest istungist rääkida vaid kui traditsioonilises vormis toimuvast istungist. Kui aga Riigikogu liige ei anna ametivannet Riigikogu avaistungil, võib ametivande andmine toimuda ka Riigikogu kaugosalusega istungil.64
Põhiseaduse Assamblees tõusetus küsimus, kas PSis peaks olema nimetatud isik, kellele Riigikogu liige ametivande annab. Arutelu keerles nii peapiiskopi kui ka Riigikohtu esimehe ümber, kuid välja käidi ka mõtted anda ametivanne kohtunikule või riigivanemale või ilma tseremooniata kirjalikult.65 Redaktsioonitoimkonna ettepaneku kohaselt66 pidi ametivande andmine toimuma Riigikogu ees67, hiljem jäeti see täiendus tekstist siiski välja.68
C. Takistused ametivande andmisel
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 67 kohaselt on Riigikogu töö jagatud istungjärkudeks, mille vahele jääval ajal Riigikogu korralisi istungeid ei toimu.69 Arvestades, et suveperioodil ulatub selline aeg mitme kuuni, tuleks võimaldada Riigikogu asendusliikmel anda ametivanne väljaspool Riigikogu istungit. Kehtiva korra kohaselt (RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 16 lg 2) puudub asendusliikmel võimalus anda ametivanne ja saada Riigikogu liikme n-ö täielikud volitused enne Riigikogu istungi toimumist.70 See tähendab, et tal puudub võimalus osaleda istungjärkudevahelisel ajal toimuvas Riigikogu töös, nt osaleda komisjonide töös, esitada valitsusele kirjalikke küsimusi, osaleda Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmises vms.
Viivitus ametivande andmisel võib olla tingitud ka Riigikogu liikmest endast tulenevatest põhjustest. Tegu võib olla ametisse asumise võimatusega (nt takistavad istungil osalemist terviseprobleemid) või sooviga isiklikel kaalutlustel ametivande andmist edasi lükata (nt eelmises töökohas hüvitise saamiseks vajaliku staaži täitumiseks). Riigikohus võib Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada sellise Riigikogu liikme volitused, kes on kestvalt võimetu täitma oma ülesandeid või keeldub ametivannet andmast (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 64 lg 2 p 4, RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 10 p-d 1 ja 3). Millisest hetkest tuleks lugeda ajutine võimetus püsivaks võimetuseks või ametivande edasilükkamine selle andmisest keeldumiseks, on määratlemata (täpsemalt vaata volituste lõpetamise kohta püsiva võimetuse korral § 64 kommentaare). Riigikogu juhatusel tuleb otsuse tegemisel võtta arvesse Riigikogu liikme huvi ametisse asuda ja teisalt tagada, et võimalikult igal ajahetkel oleks Riigikogul 101 n-ö täielike volitustega liiget.
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 58 võimaldab kinnipeetavate osavõttu hääletamisest seadusega piirata. Vanglakaristust kandvate isikute kandideerimisõiguse piirang on sätestatud RKVSis.71 Samas ei ole välistatud olukord, kus Riigikogu liikmeks valitud isik viibib valimistulemuste väljakuulutamise ajal (või asendusliikme puhul Riigikogu liikme volituste saamise ajal) vahi all. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta, et Riigikogu liikme immuniteet algab tema volituste algamise päevast72 ja Riigikogu liikme suhtes kehtib kriminaalmenetluses tõkendite kohaldamisele (sh vahistamine, arest, ekspertiisi tegemiseks raviasutusse sundpaigutamiseks) erikord.73 Euroopa Kohus on EP (Euroopa Parlament) liikme staatuse kontekstis märkinud, et kuna immuniteet algab valituks osutumisest, tuleb valituks osutunud isikule määratud eelvangistuse meede lõpetada, et ta saaks minna Euroopa Parlamenti ja täita seal vajalikud vorminõuded või kui meedet peetakse vajalikuks, pöörduda võimalikult kiiresti EP (Euroopa Parlament) poole immuniteedi äravõtmiseks.74 Selline regulatsioon on võimalik, kuna EP (Euroopa Parlament) eelmine koosseis lõpetab oma tegevuse, kui uus koosseis peab oma esimese istungi.75
Riigikogu liikme immuniteeti (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 76) silmas pidades tuleks olukord lahendada sarnaselt, st valitud Riigikogu liige, kes viibib valimistulemuste väljakuulutamise ajal vahi all või kelle liikumisvabadust on muul sarnasel põhjusel piiratud (nt kannab ta väärteo eest määratud aresti), tuleks vabastada ning võimaldada tal osaleda Riigikogu istungil ja anda ametivanne.76 Seejuures tuleb aga arvestada, et erinevalt EPst on Riigikogu töö erinevate koosseisude vahetumisel katkenud, mistõttu puudub teatud perioodil KrMSis ette nähtud organ, kellelt oleks võimalik teatavate toimingute tegemiseks nõusolekut küsida. KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) (§ 3822 lg-d 5 ja 6) teeb erisuse juhul, kui Riigikogu liige tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt, mil KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 3822 lg-s 3 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks on põhiseaduskomisjoni eelnev nõusolek asendatud Riigikogu esimehe viivitamatu teavitamisega. Ka seda sätet ei ole uue Riigikogu koosseisu algusest kuni avaistungil Riigikogu esimehe valimiseni esimehe puudumise tõttu võimalik täita. Riigikogu liikmete volituse alguse edasilükkamine Riigikogu avaistungini, ja vastavalt eelmise Riigikogu koosseisu volituste kestmine selle ajani, aitaks lahendada ka kommentaaris tõstatatud probleemid.
1 § 52 teine lause: „Riigikogu volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast ja lõpevad uue riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisega.“ – V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura 1997, lk 1174.
2 § 57 (59) teine lause: „Riigikogu liikmete volitused algavad uue koosseisu esimese istungi kokkutulemisega ja samast päevast lõpevad eelmise koosseisu volitused.“ – Samas, lk 1196.
3 § 53 „(1) Riigikogu liikmete volitused algavad uue koosseisu esimese istungi kokkutulemisega. Samast päevast lõpevad eelmise koosseisu volitused. (2) Riigikogu liige annab kohustuste täitmisele asudes Riigikogu ees ametivande.“ – Samas, lk 1208.
4 A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), 1. ptk. Üldist, komm. 1.
5 N. Maim. Riigiõigus. Üldosa. Konspekt. Tartu: Iustitia 1940, lk 123.
6 J. Kaiv, J. Klesment. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommentaarid. Tallinn 1934, § 39 komm. (kommentaar) 1, lk 39.
7 M. Sachs. Grundgesetz. Kommentar. 6. vlj. München: C. H. Beck 2011, art 39 komm. (kommentaar) 12, lk 1235.
8 Samas, art 39 komm. (kommentaar) 3, lk 1233.
9 F. Korsakov. „Rahvaesinduse“ idee Eesti vabariigi põhiseaduses. – Õigus, 1929/4, lk 115.
10 J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62 komm. 4.
11 J. Uluots. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid. – Õigus, 1928/5–7, lk 155.
12 Samas, lk 150–151.
13 J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62 komm. 6.
14 M. Sachs. Grundgesetz. Kommentar. art 38 komm. (kommentaar) 46, lk 1214–1215.
15 J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 komm. 6.
16 J. Laidvee, A. Mõttus. – RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus), 2. ptk. Üldist, komm. 1.
17 RKVS (Riigikogu valimise seadus) § 74 lg 1 „Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed oma otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused“ ja lg 3 „Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 märgitud otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval“.
18 Riigi Teataja seadus (RT (Riigi Teataja) I 2010, 19, 101), § 9 lg-d 2 ja 6.
19 Vt RTS (Riigi Teataja seadus) § 9 lg 21, 22, 61 ja 62.
20 Vt nt E. Maddison, O. Angelus. Das Grundgesetz des Freistaats Estland vom 15. Juni 1920. Berlin 1928, § 39 komm. (kommentaar) Eesti keeles kättesaadav: Riigiõiguse aastaraamat 2021, vt selles ka toimetaja märkust nr 93 (Maddison ja Angelus kasutasid sõnastust, mille kohaselt Veröffentlichung tähendas nii väljakuulutamist kui ka avaldamist). Ka J. Uluotsa kohaselt loeti valitud isikute nimekirja avaldamise momendist Riigi Teatajas nad uue Riigikogu liikmeteks. J. Uluots, koost. J.-V. Till. Riigiõigus: konspekt Uluotsa loenditest Kõrgemas Sõjakoolis 1929/1930. a., lk 202.
21 See tähendab, et isikul oleks võimalik loobuda Riigikogu liikme volituste vastuvõtmisest enne nende algamist. Selline regulatsioon, kus mandaadi mittevastuvõtmisel oleks isikul võimalik liikuda Riigikogu asendusliikmete nimekirja ja jääda n-ö mandaadi ootele, võiks minna vastuollu PSis sätestatud valimiste otsesuse põhimõttega.
22 M. Morlok. – M. Morlok, U. Schliesky, D. Wiefelspütz (koost.). Parlamentsrecht. 1. vlj. Baden-Baden: Nomos 2016; § 3 Volksvertretung als Grundaufgabe, komm. (kommentaar) 24, lk 152.
23 M. Ernits. Põhiseaduse Riigikogu peatüki probleemid. – Juridica 1999/10, lk 472–479.
24 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, II osa „Põhiseaduse analüüs“, § 61 komm. 1.
25 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, III osa „Muudatusettepanekud“, ettepanek nr 18: „Paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigikogu liikmete volitused algavad ja eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.““
26 Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5), mida on muudetud otsusega 93/81/Euratom, ESTÜ, EMÜ (Euroopa Majandusühendus), millega muudetakse esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ (Euroopa Majandusühendus), Euratom (EÜT L 33,9.2.1993, lk 15), ning nõukogu 25. juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1) art 5 lg-d 1 ja 2.
27 EKo (Euroopa Kohtu otsus) 19.12.2019, C-502/19 – Vies, p 65 ja 74. Kohtu hinnangul tähendab Euroopa Parlamendile valimistulemuste teatavaks võtmisel tekkiv pädevus kontrollida liikmesriikide poolt valituks kuulutatud liikmete volitusi omakorda seda, et need isikud on omandanud Euroopa Parlamendi liikme staatuse valimistulemuste väljakuulutamise tõttu ja sellel hetkel (vt EKo (Euroopa Kohtu otsus) 19.12.2019, C-502/19 – Vies, p 70 ja 71).
28 S. Hardt. Fault Lines of the European Parliamentary Mandate: The Immunity of Oriol Junqueras Vies. – European Constitutional Law Review 16/2020/1, lk 176.
29 J. Sarv. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 76 komm. 2.
30 RKÜKo (Riigikohtu üldkogu otsus) 06.02.2002, 3-5-0-1-02; RKÜKo (Riigikohtu üldkogu otsus) 13.04.2007, 3-4-1-10-07.
31 Selline tegevus on vastuolus vaba mandaadi põhimõttega (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62) ja RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 17 lg 2 kohaselt ka keelatud.
32 Euroopa Parlamendi otsus 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT L 262, 7.10.2005, lk 1–10), art 2 lg 2 ja põhjendus 4.
33 Riigikogu VII koosseisu esimese istungi toimumise kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest nägi ette Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus (RT (Riigi Teataja) 1992, 26, 350) § 3 lg 3 ja sellele eelnevalt seadusandliku kogu funktsioone täitnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemise valimistulemuste väljakuulutamisel PSRS (Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus) § 1 lg-d 2 ja 3.
34 VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) 09.03.1995 teadaanne „Riigikogu valimiste tulemuste kohta“ (RT (Riigi Teataja) I 1995, 23, 335), Vabariigi Presidendi 13.03.1995 otsus nr 516 „Kaheksanda Riigikogu kokkukutsumine“ (RT (Riigi Teataja) I 1995, 29, 360).
35 VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) 20.03.2003 otsus nr 66 „X Riigikogu liikmete registreerimine“ (RT (Riigi Teataja) I 2003, 30, 193), Vabariigi Presidendi 24.03.2003 otsus nr 403 „Kümnenda Riigikogu kokkukutsumine“ (RTL 2003, 41, 600).
36 VVK (Vabariigi Valimiskomisjon) 12.03.1999 otsus nr 83 „IX Riigikogu liikmete registreerimine“ (RT (Riigi Teataja) I 1999, 26, 378), Vabariigi Presidendi 14.03.1999 otsus nr 571 „Üheksanda Riigikogu kokkukutsumine“ (RTL 1999, 44, 576).
37 13.12.1991 eelnõu, § 53 lg 1. V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1208.
38 PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) Assamblee redaktsioonitoimkonna 11.01.1992 koosoleku protokoll, § 53 lg 1 uus sõnastus. RA, ERA.R-2324.1.25; 13.11.1991-25.03.1992.
39 Põhiseadusliku Assamblee 22. istung, 16.01.1992, K. Kama sõnavõtt, ka R. Lang: „10 päeva on 2 parlamenti. Peale valimistulemuste väljakuulutamist võib vana parlament teha ebasoovitavaid otsuseid.“ EV (Eesti Vabariik) PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) Assamblee redaktsioonitoimkonna 11.01.1992 koosoleku protokoll, RA, ERA.R-2324.1.25; 13.11.1991-25.03.1992.
40 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, III osa „Muudatusettepanekud“, ettepanek nr 18: „Paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigikogu liikmete volitused algavad ja eelmise koosseisu liikmete volitused lõpevad Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.““
41 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, II osa „Põhiseaduse analüüs“, § 66 komm. 2.
42 M. Ernits. Põhiseaduse Riigikogu peatüki probleemid, lk 472–479. Kehtivas õiguses on see probleem lahendatud Vabariigi Presidendi töökorra seaduse kaudu, milles nähakse ette, et kui Vabariigi Presidendi ülesandeid täitva Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena lõpevad seoses uue Riigikogu valimisega, täidab ta Vabariigi Presidendi ülesandeid uue Riigikogu esimehe valimiseni (§ 12 lg 2). See ei lahenda aga olukorda, kui Vabariigi Presidendi võimetus oma ülesandeid täita tekib nn tegutsemisvõimetu parlamendi perioodil ehk ajal, mil eelmise Riigikogu volitused on lõppenud ja uus Riigikogu ei ole veel kogunenud.
43 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, II osa „Põhiseaduse analüüs“, § 66 komm. 2, III osa „Muudatusettepanekud“, ettepaneku nr 18 selgitused.
44 Põhiseaduse Assamblee 6. istung 18.10.1991, I. Hallaste sõnavõtt. V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 183.
45 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne II osa „Põhiseaduse analüüs“, § 61 komm. 2.
46 Lisaks kohustas PSRS (Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus) kuni 2000. a lõpuni Riigikogu kandidaati andma süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent, ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest (§ 6 lg 1). Tõele mittevastava süümevande andmise eest oli tagajärjena ette nähtud tema valimisnimekirjast kõrvaldamine või mandaadi tühistamine (PSRS (Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus) § 6 lg 2).
47 Põhiseaduse Assamblee (tollase nimekujuga Põhiseaduslik Assamblee) liikmed andsid järgmise ametitõotuse: „Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee liikme ametitõotus. Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee liikmena annan endale aru, et minu poole vaatavad tulevased sugupõlved aegadest, mil mind enam pole. Minu tööd põhiseaduse loomisel vaeb ajalugu ja mitte kaasaeg. Astudes üle Põhiseadusliku Assamblee läve, jätan seljataha eelneva päeva poliitika. Seisan üksi oma südametunnistuse ees ja püüan olla ajaloo vääriline.“ – Põhiseadusliku Assamblee 1. istung (13.09.1991), A. Rüütli sõnavõtt.
48 Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, § 61 komm. 2.
49 Läti põhiseadus § 18, Leedu põhiseadus § 59 lg 2, Taani põhiseadus § 32 lg 7, Kreeka põhiseadus § 59 lg 1, Belgia parlamendi esindajatekoja kodukord § 2 lg 4, Belgia parlamendi senati kodukord § 6, Hispaania parlamendi saadikutekoja kodukord § 4 lg 1, Hispaania parlamendi senati kodukord § 12 lg 1.
50 Leedu põhiseadus § 59 lg 3.
51 Taani parlamendi kodukord § 1 lg 9.
52 EIKo 08.06.1999 – McGuinness vs. Ühendkuningriik.
53 Küll aga võivad ametivannet rikkuvad põhiseadusliku korra vastased teod ise tuua kaasa Riigikogu liikme kriminaalvastutuse.
54 A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 3 komm. 5.
55 J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 komm. 9.
56 Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, III osa „Muudatusettepanekud“, ettepaneku nr 18 selgitused. Vt ka M. Ernits. Põhiseaduse Riigikogu peatüki probleemid, lk 472–479; J. Jäätma, A. Koitmäe, T. Runthal. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 61 komm. 7.
57 E. Crewe. The Anthropology of Parliaments. Entanglements in Democratic Politics. Routledge 2021, lk 157 ja 165.
58 M. Payandeh. – M. Morlok, U. Schliesky, D. Wiefelspütz (koost.). Parlamentsrecht, § 7 Konstituierung des Parlaments, komm. (kommentaar) 1, lk 328.
59 S. Marschall. Parlamentarism. Tallinn 2012, lk 74.
60 RT (Riigi Teataja) I, 02.06.2020, 2.
61 RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 57 lg 2: „Riigikogu juhatuse otsusel võib käesoleva seaduse §-s 891 sätestatud Riigikogu kaugosalusega istungi läbi viia elektrooniliste vahendite abil käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohas või füüsilise toimumise kohata.“
62 RKKTSi muutmise seaduse eelnõu 176 SE I lugemise seletuskiri: „Seega peab Riigikogu täiskogul olema võimalik viia oma istungeid läbi ka selliselt, et osad või kõik Riigikogu liikmed osalevad istungil elektrooniliste vahendite abil (kaugistungi vormis).“
63 Mõneti võiks selle võimaluse kaudselt tuletada RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 1 lg 4 sõnastusest „Riigikogu esimene istung toimub Tallinnas Toompea lossis, kui kokkukutsuja kaalukate põhjuste tõttu ei ole kokkukutsumise teates määranud teisiti“, kuid RKKTSi teistest sätetest (§ 13 lg 2 p 61, § 57 lg 2, § 891 lg 1) ja RKKTSi muutmise seaduse eelnõu 176 SE seletuskirjast saab välja lugeda, et Riigikogu kaugosalusega istung toimub ainult Riigikogu juhatuse otsusel.
64 20.01.2022 seisuga ei ole ükski Riigikogu liige kaugosaluse teel ametivannet andnud, küll aga on seda teinud 25.01.2021 Riigikogu istungil ametisse astuva valitsuse liige (majandus- ja taristuminister Taavi Aas).
65 Põhiseaduse Assamblee 15. istung, 16.11.1991, Ü. Uluotsa, L. Vahtre, I. Hallaste ja V. Saatpalu sõnavõtud. V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 490–492.
66 Põhiseaduse Assamblee 16. istung, 22.11.1991, L. Hänni sõnavõtt. Samas, lk 529.
67 13.12.1991 eelnõu, § 53 lg 2. Samas, lk 1208.
68 Sõnad „Riigikogu ees“ on ametivande andmise sättest välja jäetud 26.01.1992 redaktsioonist alates. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) eelnõu variant 26.01.1992, § 53 lg 2. RA, ERA.R-2324.1.24; 23.11.1991–13.02.1992.
69 PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 67: „Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.“
70 Erandina lubab RKLS (Riigikogu liikme staatuse seadus) § 16 lg 3 anda ametivande kirjalikult juhul, kui isiku volitused Riigikogu samas koosseisus algavad mitmendat korda ja ta on juba suulise ametivande andnud.
71 RKVS (Riigikogu valimise seadus) § 4 lg 6: „Riigikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.“
72 J. Sarv. – PSKV5 (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 76 komm. 2.
73 Nt saab Riigikogu liiget vahistada riigi peaprokuröri taotluse alusel Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõusolekul (KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 3822 lg 3).
74 EKo (Euroopa Kohtu otsus)komm 19.12.2019, C-502/19 – Vies, p-d 74 ja 92.
75 Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt (EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5), mida on muudetud otsusega 93/81/Euratom, ESTÜ, EMÜ (Euroopa Majandusühendus), millega muudetakse esindajate otsest ja üldist Euroopa Parlamenti valimist käsitlevat akti, mis on lisatud nõukogu 20. septembri 1976. aasta otsusele 76/787/ESTÜ, EMÜ (Euroopa Majandusühendus), Euratom (EÜT L 33, 9.2.1993, lk 15), ning nõukogu 25. juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/EÜ, Euratom (EÜT L 283, 21.10.2002, lk 1).
76 KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 3822 lg-d 5 ja 6 teevad erisuse juhul, kui Riigikogu liige tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sellisel juhul puudub nimetatud menetlustoimingute tegemiseks eelneva nõusoleku nõue, kuid pärast nende tegemist tuleb viivitamatult teavitada riigi peaprokuröri ja Riigikogu esimeest. See tekitab jällegi küsitava olukorra, kuna Riigikogu eelmise koosseisu esimehe volitused on vastavalt RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 9 lg 1 p 1 koosseisu volituste lõppemisega lõppenud, uus esimees valitakse aga uue koosseisu esimesel istungil.
