§ 83. [Vabariigi Presidendi asendamine]

Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.

Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.

Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79.

Valminud:
Avaldatud: 12.12.2022

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1920: § 62. Riigivanemale määrab Vabariigi Valitsus oma liigete hulgast asetäitja.

PSMS (Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus) 1933: § 59 lg 4. Kui Riigivanema amet on vaba või Riigivanem ei saa täita oma ülesandeid haiguse või muude takistuste tõttu, siis täidab tema ülesandeid peaminister. Kui Riigivanema amet on vaba või takistused on vältavat laadi, siis asutakse võimalikult ruttu uue Riigivanema valimisele.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1937: § 46. Kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President seaduses tähendatud juhtudel on takistatud oma ametikohuste täitmises, siis täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Peaminister, pannes Peaministri ülesanded Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks Peaministri asetäitjale.

Kui Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb enne tähtaega, siis asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimisele. Kui takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis võidakse Valimiskogu otsusel asuda uue Vabariigi Presidendi valimisele.

Kui sõja ajal Vabariigi Presidendi ametikoht vabaneb või takistused Vabariigi Presidendi ametikohuste täitmises on seaduses tähendatud juhtudel järjest kestnud üle kuue kuu, siis Valimiskogu asub kohe Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele. Kui takistused on järjest kestnud üle ühe kuu, siis võib Valimiskogu riiklikel kaalutlustel asuda Vabariigi Presidendi Asetäitja valimisele ka enne kuut kuud.

Valimiskogusse kuuluvad: Peaminister, Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja, Riigivolikogu Esimees, Riiginõukogu Esimees ja Riigikohtu Esimees. Valimiskogu kutsub kokku Peaminister kas omal algatusel või vähemalt kolme Valimiskogu liikme nõudmisel, nende hulgas sõja korral Sõjavägede Ülemjuhataja. Valimiskogu tegevuse lähem kord määratakse seadusega.

Vabariigi Presidendi Asetäitja volitused algavad pühaliku tõotuse andmisega Valimiskogu ees ja lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

Vabariigi Presidendi ülesandeid täitval Peaministril ei ole õigust määrata Riigivolikogu uue koosseisu valimisi ega Riiginõukogu uue koosseisu kujundamist.

Vabariigi Presidendi Asetäitja ametisse astumisega lõpevad senise Vabariigi Presidendi volitused.

Statistika
{"2022":{"12":{"allalaadimine":{"no":3},"visits":{"no":9}}},"2023":{"01":{"visits":{"no":3}}}}

I. Sissejuhatus

Kui 1920. aasta põhiseadus jättis võimaluse valida riigivanema asetäitja valitsuse liikmete hulgast, siis nii 1933. aasta põhiseaduse muudatused kui ka 1937. aastal vastu võetud põhiseadus sätestasid, et riigipead asendab peaminister.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 sätestab VP (Vabariigi President) asendamise korra. Põhiseadus näeb ette, et kui VP-l (Vabariigi President) ei ole teatud perioodil võimalik oma ülesandeid täita, lähevad VP (Vabariigi President) volitused üle Riigikogu esimehele. Põhiseaduse Assambleel arutati erinevaid võimalusi VP (Vabariigi President) asendamiseks – asepresident, peaminister, Riigikogu esimees.1 Tõsisemalt kaaluti peaministri ja Riigikogu esimehe variante. Riigikogu esimees valiti VP (Vabariigi President) asendajaks mitmel põhjusel. Esiteks leiti, et peaministri ametikohta ei oleks võimalik VP (Vabariigi President) ametikohaga ühitada, mistõttu peaks peaminister oma ametikohast loobuma ja see võib tekitada ebastabiilsust. Teiseks omab peaminister suuremat võimu kui VP (Vabariigi President), mistõttu toimuks peaministri poolt VP (Vabariigi President) asendamise korral peaministri degradeerimine.2 Kolmandaks leiti, et peaminister on erinevalt Riigikogu esimehest poliitiline figuur. Põhiseaduse Assambleel leiti, et Riigikogu esimees võiks tulevikus olla akadeemiline ja konsensuslik figuur, mistõttu läheksid tema sisulised omadused paremini kokku VP (Vabariigi President) omadustega.3 Kuigi Riigikogu esimehest ei ole praeguseks kujunenud apoliitilist figuuri, on PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 järgne VP (Vabariigi President) asendamise kord, võrreldes esimese iseseisvusperioodiga, kus VP (Vabariigi President) asendamine läks täitevvõimu (peaministri) kätte, vastav parlamentaarsele riigikorraldusele.

Teiste Euroopa riikide põhiseadused reguleerivad riigipea asendamist erinevalt. Riigipea asendamise õigus on antud kas sarnaselt Eestis varem kehtinud põhiseadustega peaministrile4, sarnaselt praegu kehtiva põhiseadusega parlamendi esimehele5 või ka spetsiaalselt riigipea asendamiseks kokku kutsutud kogule.6

II. Vabariigi Presidendi volituste Riigikogu esimehele üleminemise alused

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 1 sätestab alused, mil VP (Vabariigi President) ülesanded lähevad ajutiselt üle Riigikogu esimehele. Nendeks on olukorrad, kus VP (Vabariigi President):

  1. on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; või
  2. ei saa oma ülesandeid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita; või
  3. volitused on enne tähtaega lõppenud.

VP (Vabariigi President) kestev võimetus oma ülesandeid täita on VP (Vabariigi President) tervisest tulenev ilmne võimetus täita oma ülesandeid (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 11 lg 1). Kestev võimetus erineb VP (Vabariigi President) ajutisest võimetusest oma ülesandeid täita (vrdl VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5). Kestva võimetuse ilmnemisel esitab õiguskantsler Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada VP (Vabariigi President) kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 11 lg 2). VP (Vabariigi President) volitused peatuvad Riigikohtu otsuse jõustumisel ja Riigikogu esimees täidab ajutiselt VP (Vabariigi President) ülesandeid kuni järgmise VP (Vabariigi President) ametisse astumiseni (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 11 lg 5). Riigikohus toimib sellises olukorras kui põhiseaduskohus ja täidab neutraalse arbiteri ülesandeid, et tagada objektiivsus ja põhjendatus ning vältida võimalikku poliitilise võitluse kuritarvitust.

Seaduses nimetatud juhud, mil VP (Vabariigi President) ei saa oma ülesandeid ajutiselt täita, on VPTKSi järgi VP (Vabariigi President) ajutine võimetus oma ülesandeid täita (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5) ja VP (Vabariigi President) volituste peatumine VP (Vabariigi President) kriminaalvastutusele võtmisel (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 6). VP (Vabariigi President) võib olla ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma kas haiguse tõttu või muul põhjusel. Sellisel juhul peab VP (Vabariigi President) tegema Riigikogu esimehele kirjaliku avalduse, milles nimetab ajutise võimetuse põhjuse (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5 lg 1). Kui VP (Vabariigi President) on võimetu nimetatud avaldust esitama või tema asukoht on üle 48 tunni teadmata, teeb avalduse õiguskantsler (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5 lg 2). VP (Vabariigi President) volitused lähevad Riigikogu esimehele üle VP (Vabariigi President) või õiguskantsleri avalduse saamisest (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5 lg 3). VP (Vabariigi President) volituste peatumise kohta seoses VP (Vabariigi President) kriminaalvastutusele võtmisega vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 85 kommentaari.

VP (Vabariigi President) volitused lõpevad enne tähtaega, kui ta astub ametist tagasi, sureb või jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 9). VP (Vabariigi President) volituste ennetähtaegse lõppemise kohta vt täpsemalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 kommentaari.

III. Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 2 sätestab, et ajaks, mil Riigikogu esimees täidab VP (Vabariigi President) ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena. VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 12 lg 2 täpsustab, et kui Riigikogu esimees täidab VP (Vabariigi President) ülesandeid ja tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad seoses uue Riigikogu valimisega, täidab ta VP (Vabariigi President) ülesandeid uue Riigikogu esimehe valimiseni.

Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab VP (Vabariigi President) ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu esimehena ning Riigikogu esimehe ülesandeid täidab Riigikogu aseesimees (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 15 lg 1). Juhul kui Riigikogu esimehel ei ole haiguse või muu takistuse tõttu võimalik ajutiselt VP (Vabariigi President) ülesandeid täita, täidab VP (Vabariigi President) ülesandeid Riigikogu esimehe ülesandeid täitev Riigikogu aseesimees (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 15 lg 2).

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 3 järgi ei ole Riigikogu esimehel VP (Vabariigi President) ülesannetes õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Nõusoleku saamiseks esitab Riigikogu esimees Riigikohtule põhjendatud kirjaliku avalduse ning Riigikohus otsustab nõusoleku andmise põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 12 lg-d 3–4). Ka siin tegutseb Riigikohus sõltumatu põhiseaduskohtuna, et tagada objektiivsus ja põhjendatus seaduste välja kuulutamata jätmisel ning kindlustada, et VP (Vabariigi President) asendamise olukorras ei kuritarvitata seaduste välja kuulutamata jätmise või Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamise õigust.

IV. Uue Vabariigi Presidendi valimine

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 4 sätestab, et kui VP (Vabariigi President) ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue VP (Vabariigi President) vastavalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-le 79. Tegemist on põhjendamatult lühikese tähtajaga, arvestades PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 79 järgset VP (Vabariigi President) valimise korra loogikat, mis eeldab VP (Vabariigi President) Riigikogus valimiseks konsensuskandidaadi leidmist. Pole mõjuvaid kaalutlusi, mis põhjendaksid niivõrd lühikest tähtaega. Muu hulgas ei halva ajutine piiratud (täitev)võimuga riigipea puudumine riigi toimimist, seda eriti olukorras, kus VP (Vabariigi President) asendamiskord on põhiseaduses sätestatud. Võib eeldada, et praktikas on 14-päevase tähtaja järgimine väga keeruline ning seetõttu võiks kaaluda tähtaja pikendamist 30 päevale.

Kommenteeritav säte näeb ette, et VP (Vabariigi President) asendamine Riigikogu esimehe poolt ei saa kesta määratlemata aja. Kui VP (Vabariigi President) ajutine võimetus oma ülesandeid täita PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 1 mõttes on kestnud järjest üle kolme kuu, tuleb korraldada VP (Vabariigi President) erakorraline valimine. Põhiseadus ei täpsusta, kes fikseerib kolme kuu möödumise tähtaja ja ajutise võimetuse kestmise. Samuti ei sätesta VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 3 lg 2 erakorralise valimise korraldamise alusena VP (Vabariigi President) võimetust täita ajutiselt kolm kuud oma ülesandeid. Seetõttu on vaieldav, kas juhul, kui VP (Vabariigi President) ajutine võimetus on kestnud järjest kolm kuud, tuleb esiteks tunnistada president VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 11 järgi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma ning järgida siis VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 3 lg 2 punktis 2 sätestatud erakorraliste valimiste reegleid. Või teeb kolme kuu möödumisel VP (Vabariigi President) ajutise võimetuse kohta avalduse saamisest (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 5 lg 3) Riigikogu esimees VP (Vabariigi President) ülesannetes Riigikogu aseesimehele Riigikogu esimehe ülesannetes (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 15 lg 1) vastavalt VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) §-le 14 ettepaneku kutsuda VP (Vabariigi President) valimiseks kokku Riigikogu erakorraline istungjärk või Riigikogu täiendav istung. Kuna VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) ei seo VP (Vabariigi President) kestvat võimetust oma ülesandeid täita kolme kuu möödumisega ajutise võimetuse algusest, oleks õigem järgida eelkirjeldatud teist varianti ehk olukorda, kus VP (Vabariigi President) ülesandeid täitev Riigikogu esimees teeb kolme kuu möödumisel ettepaneku kutsuda VP (Vabariigi President) valimiseks kokku Riigikogu. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 4 ei kohaldu, kui VP (Vabariigi President) on enne kolme kuu möödumist naasnud oma ülesannete täitmisele ning võimetus on hiljem uuesti tekkinud, sest sellisel juhul ei ole täidetud võimetuse järjest kestmise nõue.

Erakorraline valimine tuleb korraldada ka juhul, kui VP (Vabariigi President) asendamise põhjus on VP (Vabariigi President) volituste ennetähtaegne lõppemine PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punktide 1–3 alusel või VP (Vabariigi President) kestev võimetus oma ülesandeid täita PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 1 mõttes (VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 3 lg 2 punktid 1 ja 2).


1 V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura 1997, lk 149.
2 Samas, lk 795–796.
3 Samas, lk 796.
4 Soome Vabariigi põhiseadus (Suomen perustuslaki), § 59; Austria Vabariigi põhiseadus (Österreichische Bundesverfassung), art 64 lg 1 esimene lause (föderaalkantsler).
5 Läti Vabariigi põhiseadus (Latvijas Republikas Satversme), art 51; Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland), § 57 (Bundesrat’i esimees).
6 Austria Vabariigi põhiseadus (Österreichische Bundesverfassung), art 64 – kui president ei saa oma ülesandeid täita pikemat aega, moodustatakse presidendi ülesannete täitmiseks spetsiaalne kolleegium; Iirimaa põhiseadus (Constitution of Ireland), art 14; Islandi Vabariigi põhiseadus (Stjórnarskrá lýðveldisins Íslands), art 8

Üles