EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE KOMMENTAARID, 2022
Väljaandja Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital
Toetaja Eesti Vabariigi Justiitsministeerium
© Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital

§ 81. [Vabariigi Presidendi ametivanne]

Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: „Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.“

Valminud:
Avaldatud: 12.12.2022
Kristel Urke

Kristel Urke on õigusteaduse magister (M.A.), Austini Texase Ülikooli inimõiguste ja võrdleva riigiõiguse LL.M. programmi magistrant, Eesti Advokatuuri liige ning töötanud advokaadina ja Kaitseministeeriumi rahvusvahelise õiguse nõunikuna.

PSMS (Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus) 1933: § 59 lg 1. Riigivanema volitused algavad Riigikogu ees antava pühaliku tõotusega, mis on järgmine:

„Mina, N. N, rahva tahtel asudes Riigivanema kohuste täitmisele, pühalikult tõotan ustavalt kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule usaldatud volitusi ning nende volituste ulatuses kõigi oma võimistega ja parema arusaamisega töötada Eesti riigi ja rahva kasuks.“

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1937: § 41 lg 1. Vabariigi President loetakse ametisse astunuks Riigikogu üldkoosolekul Eesti rahvale järgmise pühaliku tõotuse andmisega:

„Mina, N. N., astudes rahva tahtel Vabariigi Presidendi ametisse, pühalikult tõotan vankumata kaitsta Eesti Vabariigi Põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult teostada minule antud võimu ja ustavalt täita oma kohuseid kõigi oma võimetega ja parima arusaamisega Eesti Vabariigi ja rahva kasuks.“

Statistika
{"2022":{"12":{"allalaadimine":{"no":4},"visits":{"no":10}},"10":{"visits":{"no":3}}},"2023":{"05":{"visits":{"no":1}},"01":{"visits":{"no":3}},"02":{"visits":{"no":3}},"03":{"visits":{"no":4}},"09":{"visits":{"no":1}},"11":{"visits":{"no":1}},"12":{"visits":{"no":1}}},"2024":{"01":{"visits":{"no":3}},"02":{"visits":{"no":1}},"05":{"visits":{"no":1}},"09":{"visits":{"no":2}},"10":{"visits":{"no":1}}}}

Suulise ametivande andmine on omane mitmetele kõrgematele riigiametitele.1 Eestis annavad ametivande Riigikogu ees peale VP (Vabariigi President) ka näiteks Riigikogu liikmed, valitsus, õiguskantsler, riigikontrolör, riigikohtunikud. Ametivande konkreetne sõnastus on põhiseaduses ainsana sätestatud VP (Vabariigi President) puhul.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 81 ette nähtud ametivande andmisega astub VP (Vabariigi President) ametisse. See tähendab, et VP (Vabariigi President) ametiaja algus on seotud ametivande andmise hetkega. VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 27 lg 1 järgi astub korraliselt valitud uus VP (Vabariigi President) ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb VP (Vabariigi President) ametiaja lõppemise päevale. VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 27 lg 2 järgi astub erakorraliselt valitud uus VP (Vabariigi President) ametisse ametivande andmisega parlamentaarsele riigile kohaselt esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb VP (Vabariigi President) valimise päevale.

Ametivande sõnastus sarnaneb oma põhiosas nii 1933. aasta põhiseaduse muudatustes ette nähtud kui ka 1937. aastal vastu võetud põhiseaduses sätestatud riigipea ametivandele. Sisuliselt võeti Põhiseaduse Assambleel VP (Vabariigi President) ametivande teksti aluseks 1937. aasta PSis sätestatud ametivanne, milles tehti keeleekspertide soovitusel keelelisi muudatusi.2 Ametivanne koosneb tõotusest:

  1. kaitsta vankumata EV (Eesti Vabariik) põhiseadust ja seadusi;
  2. kasutada VP-le (Vabariigi President) antud võimu õiglaselt ja erapooletult;
  3. täita oma kohustusi ustavalt kõigi oma võimete ja parima arusaamisega; ning
  4. teha seda Eesti rahva ja EV (Eesti Vabariik) kasuks.

Presidendi ametivandes peegelduvad VP (Vabariigi President) peamised ülesanded. Üks olulisimaid nendest on tegutseda põhiseaduslikkuse järelevalvajana, jättes välja kuulutamata VP (Vabariigi President) hinnangul PSiga vastuolus olevad seadused ning pöördudes vajadusel põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks Riigikohtu poole. Samuti nähtub ametivandest VP (Vabariigi President) kohustus olla oma ülesannete täitmisel poliitiliselt sõltumatu ja erapooletu, rakendada oma tegevuses parimaid oskusi ja teadmisi ning pidada silmas, et VP (Vabariigi President) tegutseb üksnes Eesti rahva ja EV (Eesti Vabariik), mitte iseenda või oma huvide hüvanguks. Riigipea erapooletust tagavad lisaks vandes sisalduvale lubadusele ka PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 84 sisalduvad kohustused (vt täiendavalt ka § 84 kommentaare). Kinnitusest tegutseda erapooletult Eesti rahva ja EV (Eesti Vabariik) hüvangut silmas pidades ilmneb mh VP (Vabariigi President) ühiskonda ühendav ja tasakaalustav roll (vt täiendavalt ka § 77 kommentaare).

Riigipea ametivande sätestamine põhiseaduses on Euroopa riikides tavapärane. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 81 sätestatud ametivandega sarnaseid riigipea ametivandeid võib leida ka näiteks Austria, Iirimaa, Läti, Saksamaa ja Soome põhiseadusest. Mõne riigi, nt Saksamaa3 ja Austria4 põhiseaduses sätestatud ametivanded sisaldavad ka usulisi avaldusi, mis on lubatud ametivande andmisel soovi korral välja jätta.

1 Kirjaliku ametivande andmine on aga ATS (Avaliku teenistuse seadus) § 28 järgi kohustuslik igale ametnikule tema esmakordsel ametisse nimetamisel.
2 V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura 1997, lk 834.
3 Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland), § 56.
4 Austria Vabariigi põhiseadus (Österreichische Bundesverfassung), art 62.

Üles