§ 80. [Vabariigi Presidendi ametiaeg]

I. Vabariigi Presidendi ametiaeg

Erinevalt 1937. aastal vastu võetud põhiseadusest, mis seadis VP (Vabariigi President) ametiajaks kuus aastat, kuid sarnaselt 1933. aasta põhiseaduse muudatustes ette nähtud riigivanema viieaastase ametiajaga, seab kehtiv põhiseadus riigipea ametiajaks viis aastat. Põhiseaduse Assambleel kaaluti VP (Vabariigi President) ametiaja kindlaksmääramisel ka nelja aasta pikkuse ametiaja kehtestamist. Sellise pikkusega ametiaeg oli riigipeale algselt ette nähtud assamblee töö aluseks võetud Jüri Adamsi töögrupi eelnõus.¹ Siiski otsustati lõpuks Jüri Raidla töögrupi eelnõus välja pakutud viieaastase ametiaja kasuks. Eesmärk oli vältida Riigikogu valimistsükli ja VP (Vabariigi President) valimise tsükli samale ajale sattumist. Seda põhjusel, et riigipea ülesanne on mh riigielu korraldamine ülemineku- ja kriisiperioodidel, st olukorras, kus vahetub Riigikogu koosseis või valitsus.² Kuna Riigikogu koosseis valitakse neljaks aastaks, sätestati VP (Vabariigi President) ametiajaks viis aastat. Selline lahendus peaks vältima võimuvaakumit, mis võib tekkida Riigikogu koosseisu vahetumise ajal.

Riigipeade ametiaegade kestused Euroopa riikides on erinevad, varieerudes neljast kuni seitsme aastani.³ Üldjuhul on tavapärane, et riigipea ametiaeg ei kattu parlamendi (või kahekojalise parlamendi puhul selle alamkoja) valimistsükliga. Kõige levinum on Euroopa riikide presidentide puhul viieaastane ametiaeg, mida kasutatakse peale Eesti veel ka näiteks Kreekas, Maltal ja Saksamaal.

II. Tagasivalimise piirang

Enamikus riikides, kus põhiseadus näeb ette piiratud täitevvõimuga riigipea institutsiooni, kehtib riigipea tagasivalimisele teatud piirang. Piiranguna kasutatakse nii riigipea ühekordset ametiaega (nt Malta), absoluutset kahe ametiaja (nt Läti, Iirimaa) või järjestikuse kahe ametiaja piirangut (Soome, Eesti). Piirangud on vajalikud, et tagada ametikoha täitjate vahetumine, vältides nii võimu koondumist pikaks perioodiks ühe isiku kätte.⁴ Eelnevale vaatamata on mõni riik, nt Island ja Itaalia, loobunud riigipea ametikoha täitmise kordade piiramisest.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 80 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi valida VPks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. See tähendab, et PSi järgi on lubatud valida sama isikut VPks ka rohkemaks kui kaheks ametiajaks, kuid tingimusel, et pärast kahte järjestikust ametiaega jääb järgmise ametiaja vahele viis aastat. Sellega ei ole PSi järgi välistatud olukord, kus üks ja sama isik täidab VP (Vabariigi President) ametikohta kokku näiteks 30 aastat: vanuses 40–50, siis taas kord vanuses 55–65 ja uuesti vanuses 70–80. On kaheldav, kas selline ametikoha täitmise piirang täidab eesmärki anda riigipeale oma ülesannete täitmisel suurem sõltumatus, sest muretsema ei pea tagasivalimise huvi pärast. Eesti Vabariigis varasemalt kehtinud põhiseadused ei sätestanud riigipea tagasivalimise piiranguid.

Kuna VP (Vabariigi President) on PSi loogika järgi oma olemuselt neutraalne vahekohtunik ja põhiseaduslikkuse järelevalvaja, võiks riigipea neutraalsust kõige paremini tagada ühekordse ametiaja nõue. Seda võimalust ei ole seni ühiskonnas laialt arutatud.⁵ Riigipea ühekordne ametiaeg ei ole laialt levinud, seda kasutavad näiteks Malta, Iisrael, Lõuna-Korea ning mõned Lõuna-Ameerika riigid. Siiski oleks võimalik VP (Vabariigi President) ametiaja ühekordsuse puhul kasutada analoogiat näiteks õiguskantsleriga ning näha VP-le (Vabariigi President) ette ühekordne seitsmeaastane ametiaeg. Ühekordne ametiaeg vabastaks VP (Vabariigi President) ametikoha täitja sisemisest kiusatusest arvestada oma tegevuses tagasivalimise huvi, andes seeläbi presidendile tema töös suurema poliitilise sõltumatuse. Samuti on ametis oleval presidendil oma tuntuse ja positsiooni tõttu valimistel teatav eelis teiste kandidaatide ees. Kuna VP-l (Vabariigi President) ei ole kaalukaid (täitev)võimu hoobasid, sarnanebki VP (Vabariigi President) Eestis pigem teiste põhiseaduslike institutsioonidega, nagu õiguskantsler ja riigikontroll, ning ühekordne ametiaeg võiks olla midagi, mida edaspidi VP (Vabariigi President) valimiskorra üle arutades kaaluda.

VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) näeb peale tagasivalimise piirangu täiendavalt ette ühe põhiseaduses reguleerimata piirangu VP (Vabariigi President) kandidatuurile: VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 2 lg 3 järgi ei või VP (Vabariigi President) kandidaadiks üles seada tegevväelast. Nimetatud piirangu järgi peab presidendiks kandideerida sooviv tegevväelane esmalt lõpetama tegevteenistuse ning alles seejärel on võimalik ta VP (Vabariigi President) kandidaadina üles seada. Kuigi see piirang on mõistetav ja põhistatav, peaksid kõik VP (Vabariigi President) kandidatuuri ülesseadmist piiravad asjaolud olema ammendatult sätestatud põhiseaduses.

III. Vabariigi Presidendi valimise korraldamise tähtaeg

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 80 lg 2 sätestab üldise ajaraami, mille jooksul peab VP (Vabariigi President) valimine toimuma. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) näeb ette, et VP (Vabariigi President) korraline valimine toimub kõige varem 60 ja hiljemalt kümme päeva enne ametisoleva VP (Vabariigi President) ametiaja lõppemist. VP (Vabariigi President) valimise täpsema korra sätestab VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus). Arvestades, et korraline valimine võib Riigikogust liikuda valimiskogusse, mille kokkukutsumiseks on ette nähtud kuni üks kuu, on PSis sätestatud VP (Vabariigi President) valimise toimumise minimaalsed kümme päeva enne ametisoleva VP (Vabariigi President) ametiaja lõppemist presidendi valimiseks liiga lühike aeg. Valimise esimene voor Riigikogus peaks toimuma hiljemalt sellisel kuupäeval, mis võimaldaks VP (Vabariigi President) valimise nii Riigikogus kui valimiskogus läbi viia enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. See tähendab, et mõistlik oleks ette näha, et VP (Vabariigi President) valimine toimub hiljemalt 30–35 päeva enne ametis oleva VP (Vabariigi President) ametiaja lõppemist.

VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) sätestab ka VP (Vabariigi President) erakorralise valimise korraldamise tähtaja. VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 3 lg 2 järgi toimub VP (Vabariigi President) erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul, arvates

1. VP (Vabariigi President) volituste ennetähtaegse lõppemise päevast;
2. päevast, mil Riigikohus tunnistas VP (Vabariigi President) kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; või
3. päevast, mil VP (Vabariigi President) jäi valimiskogus valimata.

Seega juhul, kui VP (Vabariigi President) jääb valimata nii Riigikogus kui ka valimiskogus ning VP (Vabariigi President) valimine suundub n-ö uuele ringile Riigikokku, ei ole enam tegemist VP (Vabariigi President) korralise, vaid erakorralise valimisega. Niisiis, kuigi 2016. aasta VP (Vabariigi President) valimise n-ö uuel ringil ei järgitud PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 80 lg-s 2 sätestatud tähtaega, ei olnud see PSi nõuete rikkumine, kuna tegemist oli VP (Vabariigi President) erakorralise, mitte korralise valimisega.⁶

¹ V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn 1997, lk 1173.
² Samas, lk 122.
³ Nelja aasta pikkune ametiaeg on riigipeale ette nähtud näiteks Islandil ja Lätis; viieaastane Kreekas, Küprosel, Leedus, Maltal, Poolas, Saksamaal; kuueaastane Austrias ja Soomes; seitsmeaastane Iirimaal ja Itaalias.
⁴ International Institute for Democracy and Electoral Assistance. Non-Executive Presidencies in Parliamentary Democracies, lk 9.
⁵ Selle mõtte käis 2018. aastal välja riigireformi kontseptsiooni esitlenud Riigireformi Sihtasutus. Vt riigireformi kontseptsiooni III osa, 5. Vabariigi President, ptk 5.1 Ametiaeg.
⁶ 2016. aastal jäi VP (Vabariigi President) Riigikogus ja valimiskogus valimata. VP (Vabariigi President) valimiseks Riigikogus seati üles uus kandidaat ning valimine toimus 03.10.2016. Eelmise presidendi volitused lõppesid 10.10.2016.