§ 72. [Riigikogu istungite ja hääletamise avalikkus]

I. Sissejuhatus

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 72 on sätestatud Riigikogu istungite ja Riigikogus toimuvate hääletamiste avalikkuse reegel ning sellest tehtavad erandid. Riigikogu istungite avalikkust on nimetatud ka Riigikogu avalikustamisfunktsiooni väljenduseks, mis seisneb poliitiliste jõudude võimaluses oma seisukohad esile tuua ning enne otsuste tegemist avalikku diskussiooni pidada.¹ Riigikogu istungite ja Riigikogus toimuvate hääletamiste avalikkus on üks parlamentaarse demokraatia ja sellest lähtuva parlamendi avalikkuse põhimõtte väljendusi.² Parlamendi istungite avalikkuse näevad ette enamiku Euroopa riikide põhiseadused.³

Avalikkuse nõude lähtekohaks on PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-st 59 tulenev representatsiooni- ehk esindusprintsiip.⁴ Rahva esindamine Riigikogu poolt hõlmab rahva nimel ja rahva eest otsuste vastuvõtmise kõrval ka vastutust rahva ees. Vastutuse kandmiseks rahva ees peab rahval olema võimalik parlamendi tegevust kontrollida. Kontrolli teostamine eeldab rahva informeeritust parlamendis toimuvast, mistõttu peab parlamendi tegevus olema avalik. Rahvas kontrollib parlamendi tegevust eeskätt parlamendivalimiste kaudu, mille käigus ta otsustab, millise parlamendikoosseisu end esindama volitab. Selliselt kujutab parlamendi tegevuse avalikkus endast demokraatia lahutamatut aspekti, mis ühelt poolt legitimeerib parlamendis vastuvõetavad õigusaktid ning teisalt loob rahvale võimaluse parlamendiliikmete poliitilise tegevuse jälgimiseks ning sellest tulenevalt valimisotsuse langetamiseks.⁵

Kuna Riigikogu istungite ning hääletamiste avalikkuse reeglist kõrvalekaldumine riivab parlamentaarse demokraatia aluseks olevat representatsiooniprintsiipi, on erandid avalikkuse reeglist lubatud vaid PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 72 nimetatud klauslitega.

II. Riigikogu istungite avalikkus

A. Riigikogu täiskogu ja muude üksuste istungid

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 on Riigikogu istungina peetud silmas Riigikogu täiskogu istungit, st Riigikogu liikmete tervikkoosseisu töövormi.⁶ See tuleneb põhiseaduse süstemaatilisest tõlgendamisest, täpsemalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-st 100, milles on eristatud Riigikogu ja tema komisjonide istungeid. Sama järelduseni on võimalik jõuda ka põhiseaduse teiste sätete (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 66, § 74 lg 2, § 78 p 4, § 97 lg 2 ja § 141 lg 2) pinnalt, milles tuleb samuti Riigikogu istungina mõista Riigikogu täiskogu istungit.

Riigikogu täiskogu istung ehk plenaaristung kujutab endast Riigikogu kui kollegiaalorgani põhilist töövormi, kus Riigikogu avalikult arutab ja otsustab tema pädevuses olevaid asju.⁷ Riigikogu täiskogu istungi mõistet tuleb tõlgendada avaralt. Täiskogu istungi osana on käsitatav igasugune istungiga hõlmatud tegevus, sh ka istungil toimuvad valimised, hääletamised, tehtud avaldused, Riigikogu liikmete vastukaja istungil toimuvale jne.⁸

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-st 1 tulenev istungi avalikkuse nõue hõlmab üksnes Riigikogu täiskogu istungeid. Riigikogu komisjonide (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 36), juhatuse (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 16 lg-d 3 ja 6), fraktsioonide ning Riigikogu liikmete ja fraktsioonide ühenduste töövormidele PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 sätestatud avalikkuse nõue ei laiene.⁹

Põhiseadusest tuleneva enesekorraldusõiguse alusel ning parlamendi tõhusa toimimise eesmärki arvestades (vt RKPJKo (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus) 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p-d 13, 24 ja 25) on Riigikogu kehtestanud Riigikogu komisjonide istungi kinnisuse printsiibi, mille kohaselt on komisjoni istungid reeglina kinnised (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 36). Komisjonide istungite kinnisus omab legitiimset eesmärki, milleks on tagada vaba arutelu komisjonis (RKHKo (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus) 11.05.2015, 3-3-1-90-14, p 11). Vaba arutelu võimaldab komisjoni liikmetel ilma välise surve ja avalikkuse tähelepanuta komisjoni pädevuses olevaid küsimusi vabalt arutada, kompromisse sõlmida, teavet saada ja nõu küsida.¹⁰ Sundimatu ning kompromissidele avatud tööõhkkond on vajalik selleks, et komisjonid saaksid parlamendis lahendamisel olevad küsimused üksikasjalikult ja igakülgselt läbi arutada ning nende osas otsustele jõuda.¹¹ Seeläbi tagavad komisjonid Riigikogu töövõime.

Riigikogu juhatuse kui Riigikogu kollegiaalse juhtimisorgani istungid peetakse samuti kinnistena.¹² Nimelt ei kuulu Riigikogu-sisene enesekorraldusõigusel põhinev töökorraldus ja haldamine PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 sätestatud avalikkuse nõude alla.¹³ Riigikogu juhatuse istungite kinnisus väljendub nii istungist osavõtjate ringi piiratuses (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 16 lg 3) kui ka juhatuse istungi protokolli kantava teabe mahus (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 16 lg 6).¹⁴

Riigikogu fraktsiooni puhul ei ole tegemist Riigikogu organiga, vaid Riigikogu liikmete ühendusega (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 71 komm. (kommentaar) 26 ja 27). Samuti ei ole Riigikogu liikmete ja fraktsioonide ühendused (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 43) käsitatavad Riigikogu organitena. Seetõttu ei ole Riigikogu fraktsioonide ja ühenduste tegevus omistatav Riigikogule kui riigi esindusorganile. Sellest johtuvalt ei saa Riigikogu istungi avalikkuse nõuet juba olemuslikult Riigikogu fraktsioonide ja ühenduste istungitele laiendada.¹⁵

B. Riigikogu istungi vahetu avalikkus

Riigikogu istungi avalikkus tähendab seda, et igaühel, sh üldsusele teavet vahendavatel ajakirjanikel, peab olema võimalik Riigikogu istungit vahetult kohapeal jälgida. Riigikogu Toompea lossi istungisaalis on isikutele tagatud võimalus jälgida istungit rõdult (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 59 lg 2).¹⁶ Ent kaalukate põhjuste olemasolul võib Riigikogu esimees määrata Toompea lossi istungisaali asemel teise istungi toimumise asukoha (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 57 lg 1). See võib juhtuda näiteks tulekahju või muu istungisaalis istungi läbiviimist takistava asjaolu korral.¹⁷ PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-t 1 arvesse võttes tuleb ka teises istungi toimumise asukohas luua huvitatutele võimalus istungi kohapeal jälgimiseks.

RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 57 lg 2 ja § 89¹ kohaselt on võimalik Riigikogu istung läbi viia kaugosalusega, s.o istungina, mis toimub elektrooniliste vahendite abil füüsilise toimumise asukohata. Juhul kui Riigikogu pole kaugosalusega istungit kahekolmandikulise häälteenamusega kinniseks kuulutanud, peab huvitatutel olema võimalik PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-st 1 juhindudes ka kaugosalusega istungit jälgida. Kaugosalusega istungit on võimalik läbi viia nii kombineerituna füüsilises ja virtuaalkeskkonnas kui ka üksnes virtuaalkeskkonnas. Esimesel juhul viibib osa Riigikogu liikmeid füüsilises istungi toimumise asukohas ja ülejäänud virtuaalkeskkonnas, teisel juhul võtavad kõik Riigikogu liikmed istungist osa üksnes virtuaalkeskkonna kaudu.¹⁸

Istungi vahetu jälgimise võimaluse loomisel on parlamendil ulatuslik kaalutlusruum¹⁹, ent selle sisustamine ei tohi viia olukorrani, kus istungi vahetu jälgimise võimalus on faktiliselt olematuks muudetud, näiteks kui istungisaali rõdul olevate kohtade arv on äärmiselt piiratud. Siiski võib esineda olukordi, kus ka piisavate kohtade olemasolul ei ole võimalik kõiki huvilisi istungisaali rõdule mahutada. See võib juhtuda ühiskonnas laialdast vastukaja leidnud seaduseelnõude arutamisel, presidendi valimisel või muude suurt avalikku huvi pälvivate parlamenditegevuste puhul. Sel juhul on lubatav seada sisse valikumenetlus, ent see peab olema kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Nii on saksa õiguskirjanduses peetud lubatavaks tasuta sissepääsupiletite jagamist.²⁰

Seoses istungi avalikkusega tekib küsimus, kas PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg 1 järgi on lubatav kõrvaldada pealtvaatajad, kes istungit segavad. RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 14 lg 2 p-s 10 on ette nähtud Riigikogu esimehe ülesanne tagada istungi ajal kord istungisaalis ja rõdudel. Õiguskirjanduses on leitud, et istungit segava pealtvaataja kõrvaldamine on lubatav, kui pealtvaataja tegevus ohustab parlamendi tõhusat toimimist kui põhiseaduslikku hüve ning kui isiku istungilt eemaldamine on kooskõlas proportsionaalsuspõhimõttega.²¹ Proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei ole lubatav isikut istungilt kõrvaldada, kui tegemist on väheolulise häirimisega, näiteks lühiajaline toetusavaldus aplodeerimisega või nördimusavaldus pöidla allapoole suunamisega. Häirimine peab olema oluline, et õigustada isiku istungilt eemaldamist.²²

Riigikogu tagab täiskogu istungite vahetu jälgitavuse ka Riigikogu veebilehe kaudu kättesaadava videoülekandega. Samuti transleeritakse Riigikogu avalik istung Riigikogu ruumidesse (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 61 lg 3). Riigikogu istungite otseülekanne arvutivõrgu vahendusel avardab isikute võimalusi saada teavet Riigikogu istungitel toimuva kohta ning on kooskõlas PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg 1 mõttega.

C. Riigikogu istungi kaudne avalikkus

Lisaks vahetule juurdepääsule istungil toimuvale tuleneb PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 sätestatud istungi avalikkuse reeglist Riigikogu istungit kajastavate materjalide avalikkuse nõue. Istungit kajastavate materjalide avalikustamisega luuakse isikutele võimalus saada kaudselt ning tagantjärele teavet istungil toimunu kohta.

RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 61 lg 1 järgi tuleb Riigikogu täiskogu istung stenografeerida ja protokollida. Riigikogu istungist tehtav stenogramm on avalik, erandiks on vaid Riigikogu kinniste istungite stenogrammid (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 61 lg 2). Riigikogu istungit kajastavate muude andmekandjate koostamine on jäetud Riigikogu enesekorraldusõiguse küsimuseks. Riigikogu praktikas tehakse Riigikogu istungitest videosalvestisi, mis on arvutivõrgu kaudu järelvaadatavad.

Nii nagu PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 sätestatud Riigikogu täiskogu istungi avalikkusest ei tulene isikutele subjektiivset õigust istungi rõdu ülerahvastatuse või muu objektiivse takistuse korral nõuda enda istungile lubamist²³, ei tulene sättest ka isikutele subjektiivset õigust Riigikogu istungi salvestamiseks ega sellel toimuva fotografeerimiseks. Riigikogu istungil toimuvast võib teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida üksnes Riigikogu esimehe loal (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 59 lg 3). Seejuures peab Riigikogu esimees silmas Riigikogu tõhusa toimimise põhimõtet, st Riigikogu istungil toimuva talletamine ei tohi häirida Riigikogu tööd.

D. Istungi kinnisus

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg 1 kohaselt võib Riigikogu täiskogu istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks kahekolmandikulise enamusega, st kui selle poolt hääletab kaks korda enam Riigikogu liikmeid kui vastu (vt PSRS (Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus) § 3 lg 6 p 2).²⁴ Istungi osaline kinniseks kuulutamine tähendab seda, et istung ei ole tervikuna kinnine, vaid on seda üksnes teatud päevakorrapunkti või -punktide käsitlemisel. RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 60 lg 2 järgi otsustatakse istungi kinniseks kuulutamine iga päevakorraküsimuse kohta eraldi. Sätte mõtteks on vältida istungi suuremas ulatuses kinniseks tunnistamist, kui see vajalik on. Sellega hoidutakse täiskogu istungi avalikkuse põhimõtte põhjendamatust kitsendamisest.²⁵

Parlamendi istungit ei ole lubatud kuulutada kinniseks viisil, kus teatud osal pealtvaatajatest või ajakirjanduse esindajatest lubatakse istungist otseselt või kaudselt osa saada ning ülejäänud avalikkusel mitte. Selline selektiivne eristamine satuks vastuollu PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega ega ole seetõttu lubatud.²⁶ Selektiivse eristamisena ei ole käsitletav nende isikute istungile lubamine, kes osalevad seal oma ametikoha või istungiga seotud ülesannete täitmise tõttu (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 58 lg-s 1 nimetatud isikud).²⁷ Istungi kinnisus tähendab seda, et avalikkuse juurdepääs istungile on ühtviisi välistatud. Teatud avalikkuse esindajate, nt pressi kinnisele istungile lubamist saab õigustada üksnes siis, kui selleks on asjakohased põhjused.²⁸

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 ei ole kindlaks määratud, millistel juhtudel on istungi või selle osa kinniseks kuulutamine põhjendatud. Õigusteadlaste vahel valitseb erimeelsus küsimuses, kas parlamendi täiskogu istungi kinniseks kuulutamist tuleb istungi kinnisust tingivate asjaolude esinemisega põhjendada või ei. Ühelt poolt on leitud, et parlamendi täiskogu istungi kinniseks kuulutamine saab olla põhjendatud üksnes erandjuhul ja kaalukate põhiseaduslike hüvede kaitse eesmärgil.²⁹ Teisalt on märgitud, et kõrgendatud häälteenamuse nõue iseenesest on piisavaks garantiiks istungi kinniseks kuulutamise põhjendatusele, mistõttu seda eraldi argumenteerida pole vaja. Seda enam, et põhiseaduses klausel istungi kinnisust tingivate asjaolude kohta puudub.³⁰ Ent isegi kui asuda seisukohale, et parlamendil õiguslikku kohustust istungi kinnisuse põhjendamiseks ei ole, on poliitilistel põhjustel enamasti ikkagi vaja istungi kinniseks kuulutamist avalikkusele selgitada. Ka parlamendi avalikustamisfunktsiooni silmas pidades peab istungi kinniseks kuulutamiseks olema mõjuv põhjus.³¹

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg-s 1 ei ole sätestatud, kellel on õigus teha ettepanek kuulutada täiskogu istung kinniseks. Seda asjaolu ei ole täpsustatud ka RKKTSis. Riigikogu praktikas on ühel juhul esitanud ettepaneku Riigikogu täiskogu istungi kinniseks kuulutamiseks Riigikogu fraktsioon³² ja teisel eelnõu juhtivkomisjon.³³

Täiskogu istungi kinnisus tähendab seda, et avalikkuse juurdepääs istungile välistatakse nii otseselt istungi toimumise kohas viibimise keelu kui ka kaudselt istungi käiku kajastavatele materjalidele juurdepääsu piiramise teel.³⁴ Istungi kinnisus ei takista istungil viibimist ja juurdepääsu istungi materjalidele isikutel, kellel on ametikohast või istungil täidetavatest ülesannetest tulenev õigus viibida parlamendi istungil.³⁵ Nendeks ametiisikuteks on RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 58 lg 1 kohaselt Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär, Riigikogu täiskogu istungiga seotud teenistujad ning isikud, kelle on istungil osalema kutsunud Riigikogu esimees. Nimetatud isikutel on ka õigus tutvuda kinnise istungi stenogrammiga (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 61 lg 2).

Riigikogu täiskogu istungi kinnisus ei ole samastatav istungi salajasuse või usalduslikkusega. Istungi kinnisus ei tähenda seda, et parlamendi liikmetel või teistel kinnisel istungil viibinud isikutel oleks keelatud istungi kohta teavet jagada.³⁶ Nii annab ka Riigikogu esimees RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 60 lg 3 järgi massiteabevahendite kaudu ülevaate kinnisel istungil toimunust. Küll saab istungi kohta teabe jagamise piirang tulla muust õiguslikust alusest kui PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg 1. Vastav õiguslik alus võib sisalduda RSVSis või muus saladuse hoidmise kohustust hõlmavas õigusaktis, mille kohaselt ei ole lubatud teatud sisuga teavet avaldada.³⁷

III. Hääletamine Riigikogu istungil

A. Avalik hääletamine

Hääletamise avalikkus tähendab seda, et avalikkusele on tagatud võimalus teada saada, kuidas iga hääletamisel osalenud Riigikogu liige hääletas, s.o mille poolt või vastu ta oma hääle andis. Seeläbi luuakse valijale võimalus kontrollida, kuidas parlamendiliige tema huve parlamendis esindab, ning sellest olenevalt kujundada järgmisteks parlamendivalimisteks seisukoht parlamendiliikme tagasivalimise või valimata jätmise kohta.³⁸

Hääletamise avalikkuse ja sellega loodava valijate kontrolli abil tagatakse parlamendiliikmete poliitiline vastutus oma valijate ees, mis on üks esindusdemokraatia olulistest tunnustest. Erinevalt poliitilisest vastutusest ei kaasne hääletamisega Riigikogu liikme õiguslikku vastutust. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-st 62 tuleneva indemniteedi ehk vastutamatuse põhimõtte järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust Riigikogus hääletamise eest (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62 komm. (kommentaar)).

Hääletamise avalikkus ei ole samastatav istungi avalikkusega. Salajane hääletamine võib toimuda ka avalikul Riigikogu istungil. Samuti ei anna Riigikogu istungi kinniseks kuulutamine alust salajase hääletamise korraldamiseks.³⁹

Parlamentaarses praktikas tuntakse ka nimelist hääletamist, s.o hääletamist, mille puhul on kohe näha ning talletatud see, kuidas üks või teine parlamendiliige hääletas. Näiteks Saksa Liidupäeva (Bundestag) praktikas kasutatakse selleks eri värvi hääletuskaarte. Hääletuskaartidele kirjutatakse parlamendiliikme nimi ja fraktsioon, millesse ta kuulub. Pärast hääletuskaartide urnist väljavõtmist loetakse ette hääled koos hääletaja nime ja tema fraktsioonikuuluvusega.⁴⁰

Kuigi Riigikogus avalike hääletuste puhul ei fikseerita istungi stenogrammis teavet selle kohta, kuidas üks või teine Riigikogu liige teatud küsimuses hääletas, on see teave valijatele tagantjärele kättesaadav Riigikogu veebilehe kaudu.⁴¹ Samuti on valijatel võimalik Riigikogu istungit vahetult või tagantjärele jälgides näha hääletustabloolt, kuidas konkreetsed Riigikogu liikmed hääletavad.

B. Salajane hääletamine

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 lg 2 teise lause järgi on Riigikogus salajase hääletamise korraldamine lubatud üksnes põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ametiisikute valimisel või nimetamisel. Seega erinevalt istungi kinniseks kuulutamisest on salajase hääletamise korraldamiseks vajalik PSis või seaduses sisalduv materiaalõiguslik alus.⁴² Salajase hääletamise korraldamine on võimalik ette näha vaid ametiisiku valimiseks või nimetamiseks.

Isikuvalimiste salajasusel on kaugeleulatuvad ajaloolised juured. Isikuid puudutavate otsuste tegemisel kasutati salajast hääletamist juba feodaalajal. Toona võeti eeskuju paavsti valimisest. Kuna paavsti valiv kolleegium täitis jumala tahet, ei olnud kohane vastuhääli avalikustada. 19. sajandil peeti parlamendis isikute valimisel või nimetamisel salajasust oluliseks, et kaitsta parlamendi liikmeid poliitilise ülemvõimu võimalike repressioonide eest.⁴³

Tänapäevases parlamentarismis põhjendatakse salajast hääletamist parlamendiliikme vaba mandaadi põhimõtte ja talle sellest tuleneva sõltumatuse ja otsustusvabadusega. Salajane hääletamine aitab parlamendiliikmel jääda vabaks nii omaenda partei ja fraktsiooni kui ka avalikkuse survest.⁴⁴ Õigusalases kirjanduses on seda seisukohta kritiseeritud ja leitud, et salajane hääletamine, sh isikute puhul, ei ole kooskõlas esindusdemokraatia põhimõttest tuleneva parlamendi avalikkuse nõudega.⁴⁵ Lisaks kaitseb Riigikogu liikme otsustusvabadust PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 62 sätestatud Riigikogu liikme indemniteedi ehk vastutamatuse põhimõte (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 62 komm. (kommentaar)).⁴⁶

Teisalt on kõrgete ametiisikute valimiste salajasust parlamendis põhjendatud sotsioloogiliste ja psühholoogiliste faktoritega, nimelt aitab see vältida isikutevaheliste pingete teket.⁴⁷ Sellest aspektist lähtudes kirjeldas Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Rätsep ühte hüpoteetilist juhtumit järgmiselt: „Ma kujutlen mõnda oma noort kolleegi, advokaati, siin parlamendiliikmena, kes võtab osa kohtunike ametisse kinnitamisest. Lihtsalt konjunktuursetel kaalutlustel on ta kohustatud (kui ta neid kaalutlusi arvestab) hääletama kõigi kandidaatide poolt. Kui ta tahab teha oma kutsetööd ja ta ei taha seda, et hääletamisel läbi käinud kohtunik tema vastu hääletajad meelde jätab ja tulevikus nuhtleb selle advokaadi kliente. Siin on väga palju niisuguseid keerulisi aspekte, mille puhul me peaks säilitama erandi isikuvalimiste puhul.“⁴⁸ Tõsiasja, et riigi kõrgete ametikandjate ja parlamendiliikmete vahelised pinged võivad muu hulgas negatiivselt mõjutada riigiorganite koostööd ja toimimist, ei saa kindlasti eitada.

Salajane hääletamine tähendab, et Riigikogu liikme hääletamisotsus jääb vaid tema enda teada. Selleks tuleb salajane hääletamine korraldada viisil, et see, kuidas Riigikogu liige hääletab, ei saa avalikkusele teatavaks.⁴⁹ Salajaseks hääletamiseks kasutatakse hääletamissedeleid (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 81 lg 3, §-d 86−88). Kuna hääletamise salajasuse tagamine on nii hääletamise korraldaja kui ka hääletaja enda kohustus⁵⁰, on Vabariigi Valimiskomisjon hääletamise salajasusele viidates tauninud Riigikogu liikmete poolt salajasel hääletusel täidetud hääletamissedeli fotografeerimist ja vastava foto avalikustamist.⁵¹

Salajane hääletamine on PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 79 lg 4 esimese lausega sõnaselgelt ette nähtud Vabariigi Presidendi valimisel. RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 79 lg 2 alusel toimub salajasel hääletamisel ka Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine ning Riigikohtu esimehe ja liikmete, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja liikmete nimetamine. Seevastu peaministrikandidaadile volituste andmine tuleb PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 89 lg 2 alusel otsustada Riigikogu avalikul hääletusel.

Salajast hääletamist ei ole võimalik korraldada Riigikogu poolt valitava või ametisse nimetatava ametiisiku ametist vabastamise või tagasikutsumise, samuti peaministri või ministri umbusaldamise puhul. Nimetatud juhtudel on hääletamine avalik.⁵²

¹ T. Annus. RÕ₂ (kasutatakse viitamisel Taavi Annuse teosele "Riigiõigus", ilmus 2006), lk 125.
² S. Marschall. Parlamentarism. Sissejuhatus. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu 2012, lk 120; vt ka T. Savi. Mõtteid parlamentarismist, demokraatiast ja Riigikogu suundumustest. – Riigikogu Toimetised 2000/1, lk 14.
³ Vt täpsemalt M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar. 2. vlj. II kd. Tübingen: Mohr Siebeck 2006, lk 1076 (p 15).
⁴ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 59 komm. 13; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 59 komm. 13; N. Achterberg. Parlamentsrecht. Tübingen: J.C.B. Mohr (Paul Siebeck) 1984, lk 563.
⁵ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 4; M. Morlok, C. Hientzsch. Das Parlament als Zentralorgan des Demokratie – Eine Zusammenschau der einschlägigen parlamentsschützenden Normen. – Juristische Schulung 2011/1, lk 2.
⁶ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 7; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 7.
⁷ P. Pihlak, M. Ernits. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), 10. ptk. Üldist, komm. (kommentaar) 1.
⁸ M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar, lk 1079 (p 22); J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 7.
⁹ J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 4; M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar, lk 1080−1081 (p 24 ja 25); vt ka E. Maddisoo, O. Angelus. Das Grundgesetz des Freistaats Estland. Berlin: Carl Heymanns Verlag 1928, lk 53 (§ 47 komm. (kommentaar)).
¹⁰ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 71 komm. 11; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 71 komm. 11; J. Laidvee. − RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 36 komm. 1.
¹¹ RKHKo (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus) 11.05.2015, 3-3-1-90-14, p 11.
¹² P. Pihlak, A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 16 komm. 8.
¹³ Vt ka M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar, lk 1081 (p 25).
¹⁴ P. Pihlak, A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 16 komm. 8.
¹⁵ Vt ka M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar, lk 1081 (p 25).
¹⁶ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 5; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 5.
¹⁷ P. Pihlak, M. Ernits. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 57 komm. 1.
¹⁸ Esimese lugemise seletuskiri RKKTS-i (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) muutmise seadusele 176 SE, lk 3 ja 5.
¹⁹ Vt ka J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 3.
²⁰ M. Morlok. − H. Dreier. Grundgesetz Kommentar, lk 1081 (p 26); N. Achterberg. Parlamentsrecht, lk 567.
²¹ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 5; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 5; G. Ritzel, J. Bücker, H. Schreiner. – H. Winkelmann. Handbuch für die parlamentarische Praxis. Loseblattsammlung. Seis: detsember 2014, § 41 lg 2, komm. (kommentaar) 2.
²² G. Ritzel, J. Bücker, H. Schreiner. – H. Winkelmann. Handbuch für die parlamentarische Praxis, § 41 lg 2, komm. (kommentaar) 2.
²³ J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 3; N. Achterberg. Parlamentsrecht, lk 567.
²⁴ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 8; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 8.
²⁵ P. Pihlak, M. Ernits. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 60 komm. 3.
²⁶ T. Maunz, G. Dürig, H. H. Klein. Grundgesetz – Kommentar, 79. EL (Euroopa Liit) Dezember 2016, GG art 42 äärenr 53.
²⁷ Samas.
²⁸ N. Achterberg, M. Schulte. – H. Mangoldt, F. Klein, C. Starck. Kommentar zum Grundgesetz. Band 2, Artikel 20 bis 82. München: Vahlen, lk 1146 (p 21).
²⁹ J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 5; J. Linck. Die Parlamentsöffentlichkeit. – Zeitschrift für Parlamentsfragen 1992/4, lk 687; A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 8; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 8.
³⁰ T. Maunz, G. Dürig, H. H. Klein. Grundgesetz – Kommentar, 79, GG art 42 äärenr 49−52.
³¹ T. Annus. RÕ₂ (kasutatakse viitamisel Taavi Annuse teosele "Riigiõigus", ilmus 2006), lk 125.
³² VII Riigikogu stenogramm. III istungjärk, 08.12.1993 päevakorrapunkti 4 arutamine.
³³ VII Riigikogu stenogramm. III istungjärk, 15.12.1993 päevakorrapunkti 2 arutamine.
³⁴ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 9; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 9.
³⁵ Vt ka T. Maunz, G. Dürig, H. H. Klein. Grundgesetz – Kommentar, 79, GG art 42 äärenr 54.
³⁶ Vt ka N. Achterberg, M. Schulte. – H. Mangoldt, F. Klein, C. Starck. Kommentar zum Grundgesetz, lk 1146 (p 20, 21); vt ka T. Maunz, G. Dürig, H. H. Klein. Grundgesetz – Kommentar, 79, GG art 42 äärenr 54.
³⁷ P. Pihlak, M. Ernits. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 60 komm. 4.
³⁸ A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 10; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 10; A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 1 ja 3.
³⁹ J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 7; A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 11; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 11; A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 10.
⁴⁰ Bundestagi veebileht. Namentliche Abstimmung.
⁴¹ Riigikogu veebileht. Hääletused. Saadiku hääletused.
⁴² J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 8.
⁴³ H. R. Buschmann, H. Ostendorf. Die geheime Abstimmung im Parlament – Postulat oder Relikt? – Zeitschrift für Rechtspolitik 1977/7, lk 153–154.
⁴⁴ A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 2; H. R. Buschmann, H. Ostendorf. Die geheime Abstimmung im Parlament – Postulat oder Relikt?, lk 154.
⁴⁵ H. R. Buschmann, H. Ostendorf. Die geheime Abstimmung im Parlament – Postulat oder Relikt?, lk 155.
⁴⁶ A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 2.
⁴⁷ B. Pieroth. Offene oder geheime Wahlen und Abstimmungen? – Juristische Schulung 1991/2, lk 94.
⁴⁸ V. Peep (toim). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura 1997, lk 260−261.
⁴⁹ A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 6 ja 7.
⁵⁰ J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 60 komm. 41 ja 42.
⁵¹ Vabariigi Valimiskomisjoni 30.08.2016. a kiri nr 22-7/16-18/2.
⁵² J. Põld jt. – PSKV₁ (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. (kommentaar) 9; A. Mõttus jt. – PSKV₄ (Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, täiendatud väljaanne 2017), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 13; J. Jäätma jt. – PSKV₅ (Ü. Madise jt (toim.). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend.vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020), PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 72 komm. 13; A. Mõttus. – RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus), § 79 komm. 9.