§ 82. [Vabariigi Presidendi volituste lõppemise alused]

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad:

  1. ametist tagasiastumisega;
  2. teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
  3. tema surma korral;
  4. uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
Valminud:
Avaldatud: 12.12.2022

PSMS (Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus) 1933: § 59 lg 5 teine lause. Kui Riigivanema amet on vaba või takistused on vältavat laadi, siis asutakse võimalikult ruttu uue Riigivanema valimisele.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) 1937: § 41 lg 2. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

§ 45 lg 3 teine lause. Kui kohus mõistab Vabariigi Presidendi süüdi, asutakse kohe uue Vabariigi Presidendi valimisele.

Statistika
{"2022":{"12":{"allalaadimine":{"no":4},"visits":{"no":9}}},"2023":{"01":{"visits":{"no":2}}}}

I. Sissejuhatus

Varasemad põhiseadused ei sätestanud eraldi loetelu olukordadest, mil riigipea volitused lõpevad. 1933. aastal vastu võetud põhiseadus nägi ette, et kui riigivanema amet on vaba või takistused seda täita on vältavat laadi, asutakse uue riigivanema valimisele.

1937. aastal vastu võetud põhiseaduse erinevatest sätetest leiab nii kehtiva PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punktiga 4 sarnaneva sätte, mille järgi VP (Vabariigi President) volitused lõpevad uue VP (Vabariigi President) ametisse astumisega, kui ka kehtiva PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punktiga 2 kaudselt sarnaneva aluse, mille järgi tuleb asuda uue VP (Vabariigi President) valimisele, kui kohus mõistab VP (Vabariigi President) süüdi. Erinevalt kehtivast PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punktist 2 ei lõppenud 1937. aastal vastu võetud põhiseaduse järgi siiski VP (Vabariigi President) volitused automaatselt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, vaid ikkagi uue presidendi ametisse astumisega.

II. Vabariigi Presidendi volituste lõppemise alused

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 sätestab ammendavalt neli alust, mille esinemisel VP (Vabariigi President) volitused lõpevad. Nendeks on VP (Vabariigi President) enda tagasiastumisavaldus, VP (Vabariigi President) suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine, VP (Vabariigi President) surm ning uue VP (Vabariigi President) ametisse astumine. VP (Vabariigi President) volitused lõpevad korraliselt, kui ametisse astub uus president, muudel juhtudel on tegemist VP (Vabariigi President) volituste erakorralise lõppemisega (vt VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 8 ja § 9). Kehtiva PSi ajal on VP (Vabariigi President) volitused lõppenud üksnes PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkti 4 alusel ehk uue VP (Vabariigi President) ametisse astumisel.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ei sätesta eeldusi ega asjaolusid, mille esinemisel on VP-l (Vabariigi President) õigus või kohustus PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkti 1 kohaselt tagasi astuda. Seega on VP-l (Vabariigi President) õigus tagasi astuda igal põhjusel. Tagasiastumisavalduse esitab VP (Vabariigi President) kirjalikult Riigikogu esimehele (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 10 lg 1). Suulise avalduse ametist tagasiastumise kohta teeb VP (Vabariigi President) Riigikogu esimesel istungil samal või järgmisel nädalal pärast Riigikogu esimehele kirjaliku avalduse esitamist (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 10 lg 2). VP (Vabariigi President) volitused lõpevad, kui ta on ametist tagasiastumise teatavaks teinud Riigikogu istungil (VPTKS (Vabariigi Presidendi töökorra seadus) § 10 lg 3). Ametist tagasiastumise korral lähevad VP (Vabariigi President) ülesanded vastavalt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg-le 1 ajutiselt üle Riigikogu esimehele.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkti 2 alusel lõpevad VP (Vabariigi President) volitused teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega. Kuna kriminaalmenetluse ajaks on VP (Vabariigi President) volitused peatatud ja VP (Vabariigi President) ülesandeid täidab seetõttu juba kriminaalmenetluse ajal PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 1 järgi Riigikogu esimees, jääb Riigikogu esimees neid ülesandeid täitma kuni uue VP (Vabariigi President) ametisse astumiseni.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkti 3 alusel lõpevad VP (Vabariigi President) volitused tema surma korral. VP (Vabariigi President) asendajana astub VP (Vabariigi President) ülesannetesse Riigikogu esimees (PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 83 lg 1) ning erakorraline VP (Vabariigi President) valimine peab toimuma 14 päeva jooksul arvates VP (Vabariigi President) surma päevast (VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 3 lg 2 p 1). Arvestades, et VP (Vabariigi President) valimiskorra järgi peab VP (Vabariigi President) kandidaat olema Riigikogu konsensuskandidaat (vt § 79 komm. (kommentaar) 25 jj) ning arvestades ka Riigikogu istungjärke, on 14 päeva näol tegemist erakordselt lühikese tähtajaga, mida on parlamendil praktikas raske järgida. Seetõttu oleks soovitatav pikendada tähtaega näiteks 30 päevale.

PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkt 4 ehk uue VP (Vabariigi President) ametisse astumine on VP (Vabariigi President) volituste korralise lõppemise alus. VPVS (Vabariigi Presidendi valimise seadus) § 27 lg 1 järgi astub korraliselt valitud uus VP (Vabariigi President) ametisse ametivande andmisega esimesel Riigikogu istungil, mis järgneb VP (Vabariigi President) ametiaja lõppemise päevale. Kuna uue VP (Vabariigi President) volitused algavad tema ametivande andmisest, on see ka hetk, mil lõpevad eelmise VP (Vabariigi President) volitused.

Erisuse VP (Vabariigi President) volituste lõppemise alustest sätestab PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 131 lg 1, mille järgi ei valita presidenti erakorralise ega sõjaseisukorra ajal ega lõpetata ka tema volitusi (vt ka § 131 kommentaare). Sisuliselt tähendab see, et kohaldada ei saa PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkte 1 ja 4. Kui on PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 82 punkti 2 või 3 olukord (s.o VP (Vabariigi President) suhtes süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumine või VP (Vabariigi President) surm), täidab VP (Vabariigi President) ülesandeid vastavalt § 83 lg-le 1 Riigikogu esimees. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 131 lg 2 järgi pikenevad VP (Vabariigi President) volitused (või Riigikogu esimehe volitused VP (Vabariigi President) ametis), kui need lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest.

Riigipea volituste lõppemise aluste määratlemine põhiseadustes on tavapärane. Peale EV (Eesti Vabariik) põhiseaduse on riigipea volituste lõppemise alused sätestatud ka nt Läti, Leedu, Itaalia ja Iirimaa põhiseaduses.

III. Riigipea ametist tagandamine

Erinevalt mitmete teiste riikide põhiseadustest ei sätesta EV (Eesti Vabariik) põhiseadus VP (Vabariigi President) volituste lõppemise alusena võimalust tagandada VP (Vabariigi President) ametist. Mitmete riikide põhiseadused näevad ette olukorra, kus parlamendil on võimalik algatada presidendi tagandamismenetlus usalduse kaotuse tõttu (ingl impeachment). Presidendi tagandamismenetluse algatamise võimalus on ette nähtud näiteks Iirimaa, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide põhiseaduses.

Iseloomulikum on see menetlus pigem presidentaalsetele riigikordadele. Tagandamismenetluse algatab tavapäraselt parlament (kahekojalise parlamendi puhul alamkoda) ja kohtuniku funktsiooni täidab kõrgeim kohus või kahekojalise parlamendi puhul parlamendi ülemkoda. Kui põhiseadus näeb ette tagandamismenetluse võimaluse, on põhiseaduses enamasti sätestatud ka alused sellise menetluse algatamiseks. Need alused võivad olla põhiseaduse või muude seaduste rikkumine (nt Leedus1, Saksamaal2 ja Prantsusmaal3) või muul viisil oma volituste tõsine kuritarvitamine (Iirimaal4 ja Ameerika Ühendriikides5).6 On tähelepanuväärne, et võrreldes tavapärase kriminaalmenetlusega võivad tagandamismenetluses sisalduda nii õiguslikud kui ka poliitilised argumendid ja põhjendused. Eriti Ameerika Ühendriikide puhul, kus tagandamise aluseks võib olla sisuliselt mis tahes viisil võimu kuritarvitamine, on tagandamismenetluse puhul tegemist pigem poliitilise kui kohtuliku või õigusliku menetlusega.

Kaudset paralleeli tagandamismenetlusega võib Eestis tõmmata PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 85 ette nähtud VP (Vabariigi President) kriminaalvastutusele võtmise regulatsiooniga, sest PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 85 järgi annab Eestis VP (Vabariigi President) kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku parlament (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 85 kommentaare). Siiski ei vii Eestis parlament ise menetlust läbi ning nõusoleku andmine tähendab üksnes kriminaalmenetluse võimaldamist, mitte tingimata Riigikogu soovi president tagandada. Kehtiv PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ei näe parlamendile ette ühtegi võimalust ametisolevat VPd ametist tagandada.


1 Leedu Vabariigi põhiseadus (Lietuvos Respublikos Konstitucija), art 74. Esimene õnnestunud riigipea tagandamine Euroopas toimus 2004. aastal Leedus, kui tagandati president Rolandas Paksas. Tagandamise põhjuseks oli riigipea dekreediga põhjendamatu Leedu kodakondsuse andmine, riigisaladuse rikkumine ja ametivõimu kuritarvitamine.
2 Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus (Grundgesetz für die Bundesrepublik Deutschland), art 61.
3 Prantsuse Vabariigi põhiseadus (La Constitution), art 68.
4 Iirimaa põhiseadus (Constitution of Ireland), art 12 lg 10.
5 Ameerika Ühendriikide põhiseadus (Constitution of the United States), art II, § 4. Nimetatud säte sisaldab ühe tagandamise alusena võimu kuritarvitamist (high crimes and misdemeanors), mis on määratlemata õigusmõiste ja mida on Ameerika Ühendriikide Kongress aja jooksul tagandamismenetluste käigus sisustanud. Vt ka Constitution Annotated. Analysis and Interpretation of the U.S. Constitution, art II, § 4 kommentaarid.
6 Vt võrdlust eri riikide riigipeade tagandamismenetlustest J. K. M. Ohnesorge. Comparing Impeachment Regimes. – University of Wisconsin Legal Studies Research Paper nr 1468.

Üles