§ 165. [Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt]

Põhiseaduse muutmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt oli Riigikohtu ettepanekul arutusel ka 1920. aasta põhiseaduse koostamise ajal, kuid ettepanek ei leidnud põhiseaduskomisjoni liikmete toetust (vt ptk sissejuhatuse komm. (kommentaar) 37).

Põhiseaduse muutmise Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt nägi ette ka 1937. a põhiseadus, kuid see muutmise viis erines oluliselt kommenteeritavas paragrahvis kirjeldatud põhiseaduse muutmise viisist. 1937. a põhiseaduse järgi pidi Vabariigi President pärast eelnõu vastuvõtmist Riigikogus määrama Riigivolikogu uued valimised ja Riiginõukogu uue koosseisu, mis pidi toimuma mitte hiljem kui kolme kuu kestel arvates põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmise päevast Riigikogus. Sellega lühendati kahe hääletuse vahelist perioodi. 1992. a põhiseaduse järgi Riigikogu erakorralisi valimisi pärast esimest hääletust põhiseaduse muutmise üle ei korraldata.

Põhiseaduse muutmise võimalust kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt ei näinud ette ükski Põhiseaduse Assambleele esitatud eelnõu, kuigi Adams sellist viisi Põhiseaduse Assambleel mainis (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 162 komm. (kommentaar) 5). Põhiseaduse muutmise selline viis lisati I ja III toimkonna ühisel istungil (vt PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 163 komm. (kommentaar) 4 ja 5). Kirjeldatud viis kaasab otsuse tegemise protsessi kaks Riigikogu saadikute koosseisu.

Kommenteeritava paragrahvi järgi eeldab põhiseaduse muutmine kahte hääletust Riigikogu eri koosseisude poolt, kusjuures eelnõu vastuvõtmiseks on ette nähtud erinev häälteenamus. Põhiseaduse muutmise viisi otsustab Riigikogu kolmandal lugemisel põhiseaduskomisjoni ettepanekul. Järgmises Riigikogu koosseisus toimuvad eelnõu lugemisel vaid läbirääkimised, eelnõule muudatusettepanekuid esitada ei saa. Eelnõu pannakse hääletamisele pärast läbirääkimisi (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 126 lg 3, 4 ja 5). Põhiseadusest tuleneb, et Riigikogu eri koosseisud otsustavad põhiseaduse muutmise üle erinevate reeglite järgi.

Kommenteeritava paragrahvi lõigete 1 ja 2 sõnastus võib tekitada tõlgendamisprobleemi. Paragrahvi esimeses lõikes öeldakse, et põhiseaduse muutmise eelnõu peab saama Riigikogu koosseisu enamuse, s.o 51 liikme toetuse, millest võib järeldada, et see nõue laieneb mõlemale Riigikogu koosseisule. Teises lõikes sätestatakse, et põhiseaduse muutmise seadus on vastu võetud, kui Riigikogu järgmine koosseis võtab eelnõu esimesel lugemisel oma koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega, s.o 61 poolthäälega muutmatult vastu. Võib küsida, kas juhul, kui põhiseaduse muutmise eelnõu ei saa Riigikogu järgmises koosseisus esimesel lugemisel vastuvõtmiseks vajalikku kolmeviiendikulist häälteenamust, võib toimetada uue lugemise ning lõpphääletusel piisab põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu enamuse toetusest, nagu on sätestatud paragrahvi esimeses lõikes. Seadusandja on sellise võimaluse siiski välistanud. Põhiseaduse muutmise eelnõu vastuvõtmiseks korraldatakse vaid üks hääletus ning kui eelnõu ei saa kolmeviiendikulist häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks (RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) § 126 lg 5). Ka redaktsioonitoimkonna esinaine Liia Hänni kinnitas Põhiseaduse Assamblee 16. istungil 22. novembril 1991, et Riigikogu teine koosseis, kes arutab põhiseaduse eelnõu, ei pea seda lugema kolmel lugemisel, vaid peab eelnõu vastu võtma muutmatul kujul.¹

Põhiseaduse muutmiseks selle muutmisviisiga on vajalik saada nõutav häälteenamus kõigil kolmel hääletamisel: põhiseaduse viisi otsustamisel, eelnõu hääletamisel Riigikogus ja hääletamisel Riigikogu järgmises koosseisus. Vastasel korral loetakse põhiseaduse muutmise eelnõu tagasilükatuks.

Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt on põhiseadust muudetud kolmel korral. 13. septembril 2006 algatasid 86 Riigikogu liiget eelnõu eesti keele kaitse lisamiseks põhiseaduse preambulisse. Esimene hääletus toimus 20. veebruaril 2007 (63 poolthäält), teine hääletus 12. aprillil 2007 pärast Riigikogu valimisi 4. aprillil 2007. Poolthääle andsid 93 Riigikogu liiget. Muudatus jõustus 21. juulil 2007.² 15. mail 2007 algatas Vabariigi President põhiseaduse muutmise eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist. Esimene hääletus toimus 6. mail 2008 (58 poolthäält). Riigikogu valimised toimusid 6. märtsil 2011, teine hääletus 13. aprillil 2011 (67 poolthäält). Muudeti PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 65 p 7, § 74 lg 1, § 78 p-d 11, 14 ja 18, § 127 lg 3, § 128 lg 2. Muudatused jõustusid 22. juulil 2011.³ 1. juulil 2014 algatasid 41 Riigikogu liiget eelnõu PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 156 lg 2 muutmiseks. Muudatusettepanekuga sooviti langetada valimisiga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel 18. eluaastalt 16ndale. Esimene hääletus toimus 11. veebruaril 2015 (62 poolthäält). Teist korda hääletati 6. mail 2015 (62 poolthäält), pärast 1. märtsil 2015 toimunud Riigikogu valimisi. Põhiseaduse muudatus jõustus 13. augustil 2015.⁴

¹ V. Peep (toim.). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura 1997, lk 531.
² RT (Riigi Teataja) I 2007, 33, 210.
³ RT (Riigi Teataja) I 27.04.2011, 1.
⁴ RT (Riigi Teataja) I 15.05.2015, 1.