Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Laura Aiaots on õigusteaduse doktor, riigiprokurör ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse lektor.
RKPJKo (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus) 17.02.2014, 3-4-1-54-13 – Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluse toimingu tegemine
I. Õiguskantsleri immuniteedi põhjendus
Õiguskantsleri puhul erikorra rakendamist kriminaalvastutusele võtmisel on põhjendatud vajadusega pakkuda sõltumatust eeldaval positsioonil olevale kõrgemale ametiisikule kaitset teiste riigivõimuorganite subjektiivse ahistamise eest. Õigustatud on taoline kaitse ametnikule juhul, kui ametnik oma tegevuse iseloomu tõttu võib olla konfliktsuhtes teise riigivõimuorganiga, kes võib omada tema üle personaalseid mõjutuspädevusi väljaspool teenistuslikku järelevalvet.1 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.01.2016. aasta lahendist2 lähtuvalt võib välja tuua, et immuniteedimenetluse eesmärk on tagada demokraatliku õigusriigi kaitseks riigi olulisemate institutsioonide sõltumatus, sh õiguskantsleri sõltumatus. Lisaks on otsuses rõhutatud, et immuniteedi vajadust põhistab selliste institutsioonide kontrollifunktsioon kriminaalmenetluse läbiviijate suhtes. Seega tuleb neid kaitsta täitevvõimu võimaliku poliitiliselt kallutatud kriminaalmenetlusega survestamise eest. Järelikult on õiguskantsleri immuniteet põhjendatud tema poolt täidetavate ülesannetega.
II. Õiguskantsleri immuniteedi ulatus
PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) sätestab üksnes nõusoleku andmise õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ei nimeta õiguskantslerit nagu Riigikogu liiget puutumatuks.3 PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ei määra, et õiguskantsleril oleks puutumatus teiste menetlustoimingute osas peale kriminaalvastutusele võtmise. Samas on KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) ptk-s 14 sätestatud erikord kriminaalmenetluse läbiviimiseks õiguskantsleri suhtes. Erikord on ette nähtud selliste toimingute läbiviimiseks nagu kahtlustatavana kinnipidamine, tõkendi kohaldamine, vara arestimine ning läbivaatus. Nimetatud toimingute läbiviimiseks on nõutav riigi peaprokuröri taotluse alusel saada Vabariigi Presidendi nõusolek (KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 377 lg 2). Üksikute menetlustoimingute läbiviimiseks kehtib flagrante delicto erand ning nõusolekut ei ole vaja, kui isik tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt (KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 377 lg 3). Samas on oluline, et flagrante delicto erand kehtib üksnes konkreetsete menetlustoimingute läbiviimiseks, kuid ei puuduta kriminaalvastutusele võtmist.
Vastavalt KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 375 lg-le 2 kaitseb õiguskantslerit immuniteet üksnes tema ametisoleku ajal ning tähtsust ei oma, millal on toime pandud etteheidetavad teod. Samuti ei ole oluline, et etteheidetavad teod oleksid seotud õiguskantsleri pädevusega.
Õiguskantsleri suhtes kehtib aegumise üldregulatsioon ning ei ole erikorda, nagu see on Riigikogu liikme puhul.
III. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kord ja selle tagajärjed
Kriminaalvastutuse mõistet kehtiv karistusseadustik ega kriminaalmenetluse seadustik ei tunne. KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 376 lg 2 toob välja õiguskantsleri kohta süüdistusakti koostamise. Riigikohus on avanud kriminaalvastutuse mõiste PSi tähenduses, käsitledes nõusoleku andmist Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmisele. Kuivõrd ka PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) §-s 145 kasutatakse kriminaalvastutuse mõistet, siis on põhjendatud lähtuda samast tõlgendusest, mis on antud Riigikohtu 17.02.2014. a otsuses.4 Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saab kriminaalvastutusele võtmisest PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 76 teise lause tähenduses rääkida alates hetkest, mil Riigikogu liikme kohta koostatakse süüdistusakt (KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 226 lg 1) või temaga sõlmitakse kokkuleppemenetluses kokkulepe (KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 245). Lisaks on oluline viidatud lahendis öeldu, et kriminaalvastutusele võtmist tuleb vaadelda ajas kulgeva protsessina, mis algab isiku suhtes süüdistusakti koostamise või kokkuleppe sõlmimisega ja lõpeb kohtuotsuse jõustumise või kriminaalmenetluse lõpetamisega.5 Eeltoodu tähendab, et kui isik täidab õiguskantsleri ülesandeid kohtueelse menetluse lõpuleviimise ajal, siis tuleb nõusolek küsida kokkuleppemenetluse sõlmimiseks või süüdistusakti koostamiseks. Juhul kui isik asus õiguskantsleri ametisse peale kokkuleppe sõlmimist või süüdistuakti koostamist, siis algab kriminaalvastutusele võtmine menetleja esimese toiminguga, mis tehakse pärast süüdistatava õiguskantsleri volituste tekkimist.
Vastavalt PS-le (Eesti Vabariigi põhiseadus) teeb ettepaneku õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks Vabariigi President. Presidendi ülesandeid määratlev PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) § 78 toob välja, et president algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise täpsem kord ning selle tagajärjed on reguleeritud KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) §-des 375–382, õiguskantsleri seaduse §-s 11 ning RKKTS (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus) §-des 149–151. Vastavalt KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 378 lg-le 5 tutvub Vabariigi President vajaduse korral kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) § 378 lg 6 kohaselt Vabariigi President ei tee ettepanekut Riigikogule, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt erapoolik või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Vabariigi President peab seisukoha kujundama ühe kuu jooksul. Juhul kui Vabariigi President leiab, et riigi peaprokuröri taotlus on põhjendatud, siis teeb ta ettepaneku õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks. Vastavalt Riigikogu kodukorra seaduse §-le 150 võetakse ettepanek arutusele esimesel võimalusel. KrMSi kohaselt teeb Riigikogu otsuse Vabariigi Presidendi ettepaneku alusel. Seadus ei sätesta Riigikogu õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks on vajalik Riigikogu liikmete koosseisu enamus, s.o 51 poolthäält. Selline lahend teeb Riigikogu otsuse legitiimsemaks, kuna otsustama peab rohkem rahvaasemikke kui tavaliste otsuste puhul.6 Riigikogu nõusolek kriminaalvastutusele võtmiseks kehtib vastavalt KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) §-le 382 üksnes konkreetses kuriteos, mis on välja toodud Vabariigi Presidendi ettepanekus, kuid kuriteo kvalifikatsiooni muutumise korral ei ole vaja küsida uut nõusolekut. Õiguskantsleri volitused peatuvad päevast, mil Riigikogu tegi otsuse anda nõusolek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt õiguskantsleri seaduse § 11 lg-le 2 (detailsemalt avatud § 76 kommentaari IV alajaotises).
Riigikogu ei pea otsust nõusoleku andmisest keelduda põhjendama. PS (Eesti Vabariigi põhiseadus) ja KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) ei reguleeri, mis on Vabariigi Presidendi poolt ettepaneku tegemisest või Riigikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumise tagajärjed. Kriminaalmenetluse seadustik sellel alusel kriminaalmenetluse lõpetamist ette ei näe. Samuti ei keela Riigikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumine või Vabariigi Presidendi poolt ettepaneku tegemisest keeldumine esitamast uuesti taotlust õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks PSi tähenduses (detailsemalt avatud § 76 kommentaari IV alajaotises).
1 Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. 12. ptk „Õiguskantsler“, lk 12.
2 RKPJKo (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus) 15.01.2016, 3-4-1-30-15, p 27.
3 Vt RKPJKo (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus) 17.02.2014, 3-4-1-54-13, p 22.
4 Samas, p 32.
5 Samas.
6 Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. 12. ptk „Õiguskantsler“, lk 12.