Rahvahääletusel 28. juunil 1992 vastuvõetud põhiseadus on kõige pikema elueaga Eesti põhiseadus, mis nende ridade kirjutamise ajal on riigi- ja ühiskonnaelu kujundanud juba 30 aastat. 1920. aasta põhiseadus kehtis 17 aastat. Sellesse perioodi mahuvad ka 1933. aastal põhiseadusse tehtud olulised muudatused. 1937. aasta põhiseaduse tegelik mõju jäi Eesti okupeerimise ja annekteerimise tõttu lühikeseks.
Põhiseadus loob sõrestiku riigi ja ühiskonna igapäevaseks toimimiseks. Ta määratleb riigi olulised institutsioonid, määrab nende vahekorra ja vastastikused suhted ning sätestab kodanike põhiõigused, vabadused ja kohustused.
Kuigi põhiseaduse tekst on pikka aega säilinud väheste muudatustega – suurim muudatus sõnastati põhiseaduse täiendamise seadusega 2003. aastal –, ei saa sellest järeldada, et põhiseaduse sisu pole muutunud. Nagu muutub ja areneb meie materiaalne ja vaimne elu ning ühiskond ja selle liikmed, nii muutub ja areneb ka põhiseadus.
Enamik põhiseaduse norme on sõnastatud üldisel kujul, mis loob avara tõlgendamisruumi. Nende normide mõtestamise ja sisustamisega tegelevad Riigikogu, täitevvõimu asutused, kohtud ning ka üksikisikud.
Eelnevast koorub riigiõiguse tähtsus. Põhiseaduse autoriteet ning tõsiseltvõetavus saavad demokraatlikus põhiseadusriigis kesta vaid siis, kui õigusteadlased analüüsivad seadusi ning kohtu- ja täitevvõimu praktikat läbi põhiseaduse prisma, sõnastades põhimõtteid ja doktriine. Ehkki kaasaja demokraatlikud konstitutsioonid lähtuvad sageli ühesugustest põhimõtetest, on iga riigi põhiseadus unikaalne. Eesti juristide kohus on hoolitseda meie põhiseaduse hea käekäigu eest.
Sellest eesmärgist lähtudes nägi Eesti Teaduste Akadeemia juurde loodud riigiõiguse sihtkapital oma ühe ülesandena koostada põhiseaduse kommentaarid. Rahalist toetust pakkus justiitsministeerium.
Eesti põhiseaduse kommenteerimise kultuur algas siseministeeriumi ametnike Eugen Maddisoni ja Oskar Angeluse 1920. aasta põhiseaduse kommentaaridega, mis ilmusid saksakeelsetena 1928. aastal. Teine, eestikeelne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, mille kirjutasid kohtuministeeriumi nõunikud Johannes Kaiv ja Johannes Klesment, ilmus pärast 1933. aasta põhiseaduse muutmise seadust 1934. aastal. Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne koostati professor Eerik-Juhan Truuvälja juhtimisel 2002. aastal. Aastatel 2008–2020 on ilmunud neli eriilmelist põhiseaduse kommenteeritud väljaannet.
Mitme kommenteeritud väljaande olemasolust ei saa teha järeldust, et uute kommentaaride koostamiseks pole tarvidust. Riigiõigusteadus nagu iga teadus areneb aruteludes ning see aitab vältida olukorda, kus mõnda seisukohta või arvamust peetakse ainuvõimalikuks. Oleme kaasanud kommenteerijate hulka uue põlvkonna juriste, kellel on teadmised ning soov ja huvi mõtiskleda riigiõiguse probleemide üle. Sestap näeme riigiõiguse sihtkapitali kommentaarides, mille koostamisel osaleb suur hulk tunnustatud juriste ning uusi nimesid riigiõigusteaduses, panust Eesti riigiõiguse arendamisse.
Meie eesmärgiks on koostada teaduslikud kommentaarid, mille sihtrühmaks on eelkõige seadusandjad, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kohtunikud ja juristid. Põhiseaduse kommentaarid teeme esmalt kättesaadavaks veebis, hiljem aga raamatuna. Avalikkuse ette jõuavad kommentaarid üksikute peatükkide ja osade kaupa.
Soovime anda avara pildi Eesti riigiõiguse arengust. Seetõttu on kommentaaride osaks ajalooline sissejuhatus põhiseaduslikest arengutest Eesti Vabariigis alates 1918. aastast. Põhiseaduse paragrahvide juures esitame ajaloolised tekstid, mis vastavad kehtiva põhiseaduse normidele või mida võib pidada viimaste eelkäijateks. Sedasi tekib ülevaade, kuidas põhiseaduslik mõte on Eestis arenenud. Osutame olulistele kohtulahenditele ning pakume valiku kirjandusest.
Püüame kommentaaride veebilehe teha võimalikult informatiivseks, et lugeja jõuaks kiiresti ka muude allikate juurde. Igale põhiseaduse paragrahvile lisame nurksulgudes pealkirja. Need on mitteametlikud pealkirjad, mille on välja pakkunud kommentaaride autorid, et võimaldada kiiremini leida otsitavat sätet.
Loodame, et kommentaarid pakuvad mõtlemisainet neile, kes juurdlevad mõne põhiseadusliku probleemi üle.
Uno Lõhmus
peatoimetaja